Elering uuendab Eesti elektrivõrku 1500-megavatise tootmisvõimsuse lisandumiseks

Elering uuendab elektrivõrku, et liita süsteemi 1500 megavatti uut tootmisvõimsust ja toime tulla kasvava tarbimisega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Arengukava keskendub olemasoleva võrgu rekonstrueerimisele, et suurendada nii läbilaskevõimet kui ka kriisikindlust.

Elering investeerib lähiaastatel elektrivõrgu uuendamisse, et valmistuda 1500 megavati uue tootmisvõimsuse liitumiseks. Arendustööd keskenduvad peamiselt tarbimise kasvule suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Jõhvi, kus elektritarbimise vajadus on tõusuteel.

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk selgitas, et võrgu arengukava ülevaatamine oli vältimatu, kuna Eestis on vajadus uute elektrijaamade järele ning elektritarbimine on suurtes koormuskeskustes tõusuteel. «Põhiajend, miks me võrgu arengukava üle vaatasime, oli see, et meil on elektritootmisse päris palju uusi elektrijaamasid vaja Eestisse juurde ja meil on vaja kaasas käia Tallinna, Tartu ja selliste suuremate koormuskeskuste tarbimise kasvuga,» märkis Kilk.

Tootmise hajutatus ja eesmärgid

Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul on arengukaval kolm suunda: uue tootmise liitumine, tarbimiskeskuste ühenduste tugevdamine ning võrgu kriisivalmiduse tõstmine. Praktikas tähendab see peamiselt eelmise sajandi keskpaigast pärineva võrgu rekonstrueerimist, et tõsta selle läbilaskevõimet, mitte uute liinide massilist rajamist.

Kilk tõi välja, et kui seni on Eesti energiatootmine toetunud suuresti Virumaa põlevkivielektrijaamadele, siis tulevikus paiknevad tootmisvõimsused üle Eesti hajutatult. Eleringi eesmärk on, et kümne aasta pärast oleks süsteemis ligi 2000 megavatti juhitavaid elektrijaamu ning teist sama palju ilmastikust sõltuvaid, ent soodsamaid jaamu. «4000 kuni 4500 megavatti võiks Eestile olla esialgu piisav kogus. Praegu on natuke üle 3000,» lisas Kilk.

Investeeringud ja andmekeskuste piirid

Võrgutariifist rahastatavad investeeringud ulatuvad lähimal viiel aastal 80-90 miljoni euroni aastas. Koostöös Elektrileviga optimeeritakse investeeringuid, et leida parim tasakaal põhivõrgu ja jaotusvõrgu tugevdamise vahel. Kebja sõnul annab selline lähenemine üle 50 miljoni euro suuruse kulude kokkuhoiu.

Andmekeskuste liitumise osas on Kilk ettevaatlik. Kuigi sünkroniseerimisprojekti raames tugevdatud tuumikvõrk võimaldab kergesti liita mõnesaja megavatiseid andmekeskusi sõlmpunktides, pole Eesti süsteem valmis hiiglaslike, 1000-megavatiste tarbijate jaoks. «Küll aga pole ta valmis, et tulevad 1000-megavatised andmekeskused, Eesti süsteem on ikkagi väike,» sõnas Kilk.