Elektri hind Eestis võib sel talvel jääda 120-130 euro kanti

Energiaekspert Marko Allikson prognoosib, et eelseisev talv toob Eestis elektri börsihinnaks 120-130 eurot megavatt-tunni eest. Samas püsib gaasituru ebakindlus ning Soome kasvav elektritarbimine võib pikemas plaanis senist hinnadünaamikat muuta.

Energiaekspert Marko Allikson prognoosib, et eelseisev talveperiood toob Eestis elektri börsihinnaks keskmiselt 120-130 eurot megavatt-tunni eest. See on optimistlikum väljavaade kui möödunud aasta jaanuaris ja veebruaris, mil pikk külmaperiood kergitas hinna üle 150 euro.

„Hetke turuootused näitavad, et jaanuar ja veebruar võiksid tulla soodsamad kui aasta tagasi,“ märkis Allikson. Siiski rõhutas ta, et väga odavat elektrit oodata ei tasu, kuna naaberriikide hinnatasemed avaldavad Eestile survet. Näiteks Soomes ja Leedus liiguvad esimese kvartali tulevikutehingud vastavalt 100 ja 140 euro tasemel.

Gaasiturg püsib ebakindlana

Gaasi väljavaade on elektrihinnast ettearvamatum. Siin sõltub palju geopoliitilistest pingetest Hormuzi väinas, Euroopa gaasihoidlate täituvusest ja Aasia konkurentsist veeldatud maagaasi ehk LNG pärast. Hetkel on Euroopa hoidlad täidetud umbes 67 protsendi ulatuses, kuid Saksamaal ja Hollandis on olukord pingelisem.

Kui gaasi hind peaks tõusma praeguselt 80 eurolt üle 100 euro, peegeldub see otseselt ka elektrienergia maksumuses. „Kui talv algab väga pehmelt, siis suure tõenäosusega hinnad hakkavad langema. Kui on tunda, et tuleb krõbe talv kogu Euroopas, võib see hinda ülespoole kruvida,“ selgitas Allikson.

Google'i investeering muudab turgu

Pikas vaates mõjutab Eesti hinda Soome kiirenev elektritarbimine. Google teatas hiljuti 13 miljardi euro suurusest investeeringust, millega rajatakse Soome kolm uut andmekeskust. See tähendab umbes 3000 megavati ulatuses uusi liitumisi, mis Alliksoni hinnangul ka reaalselt teostuvad.

See muudab senist dünaamikat, kus odavam Soome elekter on Eestis hindu alla surunud. Seni on kahe riigi keskmise elektrihinna vahe püsinud 25-30 eurot megavatt-tunni kohta, kuid Soome tarbimise kasvades on see vahe tõenäoliselt vähenemas. Samas pakuvad suured andmekeskused võimalust, toimides stabiilsete klientidena, kes võimaldavad tootjatel teha pikaajalisi investeeringuid, näiteks tuumajaamadesse.