Elektri hind Eestis oli juulis mullusest viiendiku võrra kõrgem

Juulis püsis elektri börsihind Eestis 4,4 sendi tasemel kilovatt-tunni kohta, olles 20 protsenti kallim kui eelmise aasta samal ajal. Hinnatõusu tingis peamiselt regioonis valitsenud hüdroenergia nappus.

Juulis oli elektri keskmine börsihind Eestis 4,4 eurot megavatt-tunni kohta ehk 4,4 senti kilovatt-tunnist, selgub elektribörsihind.ee andmetest. Käibemaksuga koos ulatus tarbija jaoks kilovatt-tunni hind 5,45 sendini. Ehkki hind oli juulis olnud tasemest madalam, osutus see siiski ligi 20 protsenti kõrgemaks võrreldes eelmise aasta juuliga.

Hüdroenergia nappuse mõju

Tiit Hõbejõgi Enefitist selgitas, et hinnakasvu peamine põhjus on kogu regioonis valitsenud madal hüdroenergia toodang. Pikaajaline kuiv ja kuum periood on hoidnud veetaset hüdroreservides madalana, mis on piiranud Balti riikide võimalusi soodsamat energiat importida.

«Tänu kuivale ja sageli kuumale perioodile on veetase hüdroreservides madal ja see mõjutab hüdroelektrijaamade toodangut. Näiteks juulikuu Baltikumi hüdroenergiatoodang oli möödunud aastaga võrreldes kaks korda madalam,» sõnas Hõbejõgi.

Kuna kohalikust taastuvenergia tootmisest kohati ei piisanud, tuli süsteemi lülitada kallima omahinnaga fossiilkütustel põhinevaid elektrijaamu. Kui mullu juulis moodustas elektriimport 30 protsenti Baltimaade tarbimisest, siis tänavu oli see näitaja 18 protsenti. Hinnavõrdluses oli Soome elekter juulis keskmiselt 15,4 eurot megavatt-tunni kohta, samas kui Lätis ja Leedus ulatus hind 75 euroni.

Teise kvartali tootmismaht

Eleringi andmed näitavad, et teises kvartalis, aprillist juunini, oli Eesti elektritarbimine 1,8 teravatt-tundi ja tootmine 1,2 teravatt-tundi. Puudujääk kaeti impordiga, mis moodustas 34,1 protsenti tarbimisest. Erkki Sapp Eleringist tõdes, et kuigi Eestil on tootmisvõimekus olemas, suunab turg tihti importima.

Kodumaisest elektritootmisest moodustas teises kvartalis taastuvenergia 85 protsenti. Päikeseenergia maht kasvas 14 protsenti, kuid tuuleenergia toodang vähenes tuulevaiksemate ilmade tõttu 15 protsenti. Mittetaastuvatest allikatest toodeti kvartali jooksul 180 gigavatt-tundi elektrit, mida on enam kui kaks korda vähem kui eelmise aasta samal perioodil.