Elamispindade kriis Madridis ja Euroopa Liidu plaan piirata üüriäri

Madridi pensionäri sunniviisiline väljatõstmine on vallandanud laiaulatuslikke proteste, mis on tõstatanud küsimuse lühiajalise üüriäri reguleerimisest kogu Euroopa Liidus. Brüssel kavandab õigusraami, mis annaks kohalikele omavalitsustele õiguse elamispindade nappuse korral piiranguid kehtestada.

Hispaania pealinnas Madridis kogunesid tänavatele tuhanded inimesed. Meeleavalduste ajendiks sai Maria Carmen Abascali juhtum, kes tõsteti välja oma kodust, kus ta oli elanud 70 aastat. Maja omandanud kinnisvarafirma tõstis üürihinna 2500 euroni kuus, mis ületas pensionäri sissetulekud. Pärast pea aasta kestnud kohtuvaidlusi pidi naine elukoha vabastama.

Hispaania peaminister Pedro Sanchez kommenteeris juhtumit, nimetades pensionäri kodust väljatõstmist sotsiaalseks tragöödiaks. Sanchez rõhutas, et riigiasutused ei saa sellise arenguga leppida, kuid probleemi lahendamine on poliitiliselt keeruline olukorras, kus linnavõimud on opositsioonis valitsusega.

Euroopa Liidu uus algatus

See Hispaania siseriiklik vaidlus on tähelepanu tõmmanud ka Brüsselis. Euroopa Komisjoni elamumajanduse volinik Dan Jorgensen on välja pakkunud õigusraami, mis lubaks liikmesriikidel ja omavalitsustel määratleda piirkondi, kus elamispindadega on tõsine puudujääk. Kui teatud kriteeriumid on täidetud, saaksid kohalikud võimud kehtestada meetmeid lühiajalise üüriäri või tühjade korterite piiramiseks.

Ettepanek on siiski pälvinud vastakaid hinnanguid. Euroopa Parlamendi liige Gordan Bosanac roheliste fraktsioonist avaldas kahtlust plaani efektiivsuses. Tema sõnul võib uus regulatsioon luua bürokraatliku süsteemi, kus konsultandid teenivad tulu dokumentide koostamiselt, ilma et see tegelikult elamispindade nappust leevendaks.

Teisel pool lauda istuv György Hölvenyi patriootide fraktsioonist seab küsimärgi alla Euroopa Liidu sekkumise eluasemepoliitikasse. Hölvenyi hinnangul on tegemist kohaliku probleemiga, mille lahendamine Euroopa tasandil on keeruline ning takistab uute elamute arendamist ja ehitustegevust. Praeguse seisuga kujundavad liikmesriigid, sealhulgas Eesti, oma seisukohti komisjoni ettepaneku osas, mille jõustumine eeldab nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide heakskiitu.