EL valmistub Brüsselis hübriidrünnakuteks, mis võivad nõuda inimelusid

Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud on pidanud Brüsselis suletud uste taga läbirääkimisi, et reageerida võimalikele surmaga lõppevatele hübriidrünnakutele. Arutelud peegeldavad kasvavat muret Venemaa sabotaažikampaaniate pärast Euroopas ning erimeelsusi EL-i ja NATO rollide jaotamisel.

Euroopa Liidu pealinnas Brüsselis on liikmesriikide esindajad alustanud viimastel nädalatel salajasi arutelusid, et valmistuda võimalikeks suuremahulisteks hübriidrünnakuteks, mis võivad kaasa tuua inimohvreid. Viis diplomaati ja EL-i ametnikku kinnitasid, et kohtumised on toimunud rangeima turvalisuse all, ilma telefonide ja abistajate juuresolekuta.

Hirm surmava rünnaku ees

Arutelude ajendiks on olnud viimaste kuude sabotaažijuhtumid, sealhulgas augustis Leipzigi lennujaamast leitud lõhkeainetega varustatud droon ja Starlinki kommunikatsioonivõrku teenindava Poola maapealse jaama tulekahju. Kuigi EL on aastaid arutanud "hübriidtööriistakasti" kasutamist küberrünnakute ja valimistesse sekkumise tõrjumiseks, on fookus nüüd nihkunud otsese füüsilise ohuni.

"Kahjuks näitas Leipzig meile, et väga tõsine, mitme ohvriga intsident ei ole välistatud," märkis üks kõrgetasemeline EL-i diplomaat. Teine ametnik lisas, et Venemaa tegevuse ulatus on selline, kus ohvrid on vaid aja küsimus ning seni on tegemist olnud puhtalt õnnega.

Euroopa justiitsvolinik Michael McGrath rõhutas, et Euroopa demokraatiad seisavad silmitsi kasvavate ohtudega. "Tugevdame oma suutlikkust ohte ette näha ja tuvastada, parandame varajast hoiatamist ja tagame, et Euroopa suudab kiiresti ja kollektiivselt reageerida, kui meie demokraatlikku vastupidavust testitakse," sõnas volinik.

Rollide segadus NATO-ga

Samas on arutelud paljastanud sügavad erimeelsused liikmesriikide vahel. Mitmed diplomaadid kritiseerivad EL-i püüdlusi tegeleda julgeolekuküsimustega, mida peetakse NATO pärusmaaks. Kartus on, et dubleerimine tekitab otsustajates segadust ja aeglustab reageerimiskiirust.

RUSI teadur ja endine NATO pressiesindaja Oana Lungescu märkis, et kui tekib segadus või funktsioonide kattuvus, aeglustab see otsustusprotsessi, mis kriisiolukorras võib olla määrava tähtsusega. Tema sõnul on vaja tööjaotust.

Lisaks on takistuseks usaldamatus. Ida-Euroopa diplomaadid on väljendanud kahtlust tundliku info jagamise suhtes EL-i struktuurides, viidates varasematele juhtumitele, kus info on lekkinud või jõudnud Moskvasse.

Uus julgeolekustrateegia ootel

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on oma viimases kõnes Strasbourgis välja pakkunud "hädaolukorra julgeolekuprotokolli". See dokument peaks koos ettepanekuga luua "Euroopa Julgeolekunõukogu" olema osa laiemast Euroopa julgeolekustrateegiast, mis avalikustatakse novembri alguses.

Mitmed diplomaadid aga vaidlevad vastu, väites, et uute struktuuride loomise asemel tuleks kasutada juba olemasolevaid mehhanisme, nagu Lissaboni lepingu alusel loodud IPCR-i (Integrated Political Response), mis on end varasemates kriisides tõestanud. Üks diplomaat tõdes, et nad on uue julgeolekuprotokolli suhtes väga ebakindlad, sest kehtivad mehhanismid toimivad juba praegu.