EL pikendab Ukrainast pärit inimeste kaitset 2028. aastani
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et Ukrainast pärit inimeste ajutise kaitse programm jätkub 4. märtsini 2028. Uute taotlejate puhul sõltub kaitse saamine sellest, kas nad on täitnud Ukraina sõjaväekohustused ja lahkunud riigist seaduslikult.
PoliitikaEuroopa Liit pikendab Ukrainast pärit inimeste ajutise kaitse programmi 4. märtsini 2028, kuid muudab uute taotlejate tingimusi. Kaitset saavad edaspidi taotleda inimesed, kes on täitnud Ukraina sõjaväekohustused ja lahkunud riigist seaduslikult.
Uued tõendid taotlejatele
Euroopa Liidu Nõukogu teatel tuleb taotlejatel tõendada, et neil pole probleeme sõjaväekohustuse täitmise ega sõjaväearvestusega. Selleks võib esitada Ukraina passi templi, mis kinnitab seaduslikku riigist lahkumist, või paber- või digitaaldokumendi sõjaväekohustuste täitmise kohta.
Muudatus ei puuduta inimesi, kellele on Euroopa Liidus ajutine kaitse juba antud. Programm võimaldab Ukrainast pärit inimestel liikmesriikides elada, õppida ja töötada ilma varjupaigataotlust esitamata.
Programm jätkub sõja ajal
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on ajutist kaitset kasutanud üle 4 miljoni inimese. 2025. aasta juunis pikendas EL programmi 2027. aasta märtsini ning toona arutati, kas see võiks jääda viimaseks pikenduseks.
Euroopa Liidus on samal ajal kaalutud järkjärgulist üleminekut ajutiselt kaitselt ukrainlaste pikaajalisele lõimumisele ning toetatud tagasipöördumist Ukrainasse. Poola toonane siseminister Tomasz Siemoniak ütles 2025. aastal, et ajutise kaitse reeglid kehtestati erakorralise meetmena vastuseks Venemaa agressioonile, kuid «üle kolme aasta on väga pikk aeg».
- aasta juunis teatati, et Ukraina võimud olid palunud Brüsselil jätta mobilisatsiooniealised mehed ajutise kaitse mehhanismist välja. Nõukogu sõnul arvestab uus otsus Ukraina kaitsevajadustega.