EL muutis põhjalikult varjupaigaõigust: venelaste taotlused vaadatakse kiirendatud korras läbi

12. juunil jõustus Euroopa Liidu uus rände- ja varjupaigapakt, mis muudab oluliselt pagulaste vastuvõtmise reegleid. Reformi kohaselt vaadatakse venelaste varjupaigataotlused läbi kiirendatud menetluse alusel ning tagasilükkamise korral võidakse inimesed saata nn turvalisesse kolmandasse riiki. Muudatused on kohustuslikud kõikidele EL liikmesriikidele, kuid õiguskaitseorganisatsioonid on reformi teravalt kritiseerinud.

12. juunil jõustus Euroopa Liidus uus rände- ja varjupaigapakt, mis toob kaasa olulisimad muudatused EL-i pagulaspoliitikas viimaste aastakümnete jooksul. Pakt on kohustuslik kõigile 27 liikmesriigile ning selle eesmärk on ühtlustada varjupaigamenetlusi üle kogu Euroopa.

Mida pakt muudab?

Uue pakti peamised eesmärgid on varjupaigataotluste menetlemise kiirendamine, piirikontrolli tugevdamine ning pagulaskoormuse ühtlasem jaotamine liikmesriikide vahel. Üks olulisimaid uuendusi puudutab just Venemaa kodanikke: nende taotlused vaadatakse läbi kiirendatud menetluse alusel, mida rakendatakse riikide puhul, kust pärinevate inimeste varjupaigataotlused lükatakse sageli tagasi.

Tagasilükkamise korral on EL liikmesriikidel nüüd võimalus saata inimesed nn turvalisesse kolmandasse riiki, isegi kui see pole nende päritolumaa. See on oluline muudatus senise praktika suhtes ja on tekitanud palju küsimusi selle kohta, millised riigid loetakse sellises kontekstis turvaliseks.

Kriitika ja mured

Vaatamata EL ametliku poole optimismile on reformi teravalt kritiseerinud mitmed rahvusvahelised õiguskaitseorganisatsioonid. Nende hinnangul võib kiirendatud menetlus viia olukorrani, kus tõeliselt ohus olevad inimesed ei saa piisavalt aega oma taotluse põhistamiseks. Eriti murettekitavaks peetakse võimalust saata inimesi kolmandatesse riikidesse, mille turvalisus võib olla küsitav.

Kriitikat on pälvinud ka asjaolu, et pakt kujutab endast olulist nihet Euroopa varjupaigaõiguse senisest liberaalsemast käsitlusest range piirikontrolli suunas. Euroopa jõudis nende reformideni pärast rändesurve kasvamist, eelkõige pärast 2015. aasta rändepagulaskriisi ning Ukraina sõjast tulenevaid rändevoogusid.