EL lükkab tubakaaktsiisi hääletuse Rootsi valimistulemuste tõttu novembrisse

Euroopa Liit on edasi lükanud tubaka- ja nikotiinitoodete aktsiisitõusu üle hääletamise, et anda Rootsile aega uue valitsuse moodustamiseks. Rootsi on peamine vastuseisja Euroopa Komisjoni ettepanekule kehtestada nikotiinipatjadele kõrgemad maksud.

Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad on otsustanud lükata tubaka ja nikotiinitoodete maksustamist puudutava hääletuse oktoobrist novembrisse. Otsus sündis vajadusest oodata ära Rootsi valitsuse moodustamise protsess pärast hiljutisi üldvalimisi.

Praegune plaan, mille eesmärk on ühtlustada tubakaaktsiise ja kehtestada miinimummäärad uudsetele nikotiinitoodetele, on seiskunud, kuna Stockholm on võtnud resoluutse vastuseisu Euroopa Komisjoni ettepanekutele.

Patiseis Brüsselis

Esialgu oli hääletus kavandatud 9. oktoobrile, kuid diplomaatiliste allikate sõnul on vähe tõenäoline, et Rootsi delegatsioon suudaks selleks ajaks oma seisukohta muuta. Kuna tegemist on maksuküsimusega, nõuab direktiivi vastuvõtmine Euroopa Liidus ühehäälset otsust. Lahkuv valitsus ei oma uue koosseisu nimel kohustuste võtmiseks vajalikku mandaati.

Iirimaa eesistumise esindajad on kinnitanud, et kavatsevad kahepoolseid läbirääkimisi jätkata eesmärgiga jõuda ühehäälse poliitilise kokkuleppeni novembrikuisel ECOFIN-i kohtumisel. Seni on diplomaatiline pinge püsinud, kuna teised liikmesriigid ootavad Stockholmi meelemuutust.

Snus ja maksupoliitika

Tüli keskmes on Rootsi rahvuslik snus-kultuur. Euroopa Komisjon soovib maksustada nikotiinipadjad 25 protsendiga jaehinnast või 71,50 euroga kilogrammi kohta. Rootsis, kus snus on kultuuriliselt sügavalt juurdunud, on praegune riiklik aktsiisimäär vaid 18,36 eurot kilogrammi kohta.

Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson on varasemalt rõhutanud, et riik ei kavatse oma traditsioonidest loobuda, väites: «Teised riigid ei saa otsustada meie snusi üle.»

Rootsi ametnikud argumenteerivad, et madalam maksukoormus ja snusi kättesaadavus on aidanud riigis suitsetamist märgatavalt vähendada. Statistika kohaselt on igapäevaste suitsetajate osakaal Rootsis langenud 1980. aasta 30 protsendilt 5 protsendini 2024. aastal. Siiski hoiatavad rahvusvahelised terviseorganisatsioonid, et nikotiinipadjad võivad tekitada uue sõltlaste põlvkonna.