EL klassifitseerib ChatGPT suureks otsingumootoriks, kuid reeglite osas püsivad küsimused

Euroopa Liit on toonud ChatGPT digiteenuste määruse (DSA) raames «väga suurte otsingumootorite» kategooriasse, kehtestades sellele rangemad läbipaistvusnõuded. Eksperdid ja poliitikud hoiatavad siiski, et klassifikatsioon on liiga kitsas ega kata kõiki tehisintellekti kasutusviise, nagu vaimse tervise riskid.

Euroopa Liit on otsustanud klassifitseerida OpenAI arendatud ChatGPT «väga suureks veebipõhiseks otsingumootoriks», allutades ettevõtte digiteenuste määruse (DSA) karmidele läbipaistvus- ja riskijuhtimise nõuetele. Otsus puudutab teenuseid, millel on üle 45 miljoni igakuise kasutaja, mis tähendab, et OpenAI võib reeglite rikkumise korral seista silmitsi trahvidega, mis ulatuvad kuue protsendini ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest.

Klassifikatsiooni piirid

Kuigi samm on suunatud läbipaistvuse suurendamisele, hoiatavad eksperdid, et klassifitseerimine piirdub vaid ChatGPT otsingufunktsioonidega. See jätab halli alasse vestlusroboti võime tegutseda kaaslase või terapeudina, kus kasutajad võivad kokku puutuda manipulatiivse sisu või vaimset tervist kahjustava suhtlusega.

Christel Schaldemose, Euroopa Parlamendi liige ja õigusakti üks peamisi läbirääkijaid, toonitas vajadust vaadata kaugemale tehnilisest määratlusest. Ta viitas laste ja noorukite seas esinevatele riskidele, nagu emotsionaalne sõltuvus, ning nõudis komisjonilt selgust selles, kuidas praegused reeglid neid ohte ohjavad. Amsterdamis tegutsev õigusteadlane João Pedro Quintais kirjeldab tehnoloogiat «hübriidina», mis ühendab otsingumootori, sotsiaalmeediaplatvormi ja sisu loomise funktsioonid.

Erinevad riskid ja regulatsioonid

Euroopa Liit on paralleelselt rakendamas ka tehisintellekti määrust (AI Act), mis jõustus augustis ja keskendub süsteemsetele ohtudele, nagu tehisintellekti kontrolli alt väljumine või selle kasutamine bioloogiliste relvade arendamiseks. Siiski on märgitud, et need suunised on orienteeritud eksistentsiaalsetele riskidele, mitte niivõrd põhiõiguste ja kasutajate igapäevase heaolu kaitsmisele.

Euroopa Parlamendi liige Brando Benifei, kes juhib tehisintellektiga seotud tööd, on seisukohal, et DSA ja AI Act võivad teineteist tugevalt täiendada. Ta rõhutas, et järelevalve ei tohi piirduda vaid alusmudelitega, vaid peab hõlmama ka seda, kuidas teenuseid praktikas disainitakse ja kasutajatele suunatakse.