EL kehtestas sanktsioonid 15 venelase ja Taganrogi SIZO vastu Ukraina vangide piinamisest

Euroopa Liidu Nõukogu kehtestas sanktsioonid 15 isiku ja ühe organisatsiooni vastu, kes vastutavad ukraina sõjavangide ning tsiviilisikute piinamise eest Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriumitel ja Venemaal. Nimekirja lisati ka Taganrogi SIZO-2 kinnipidamisasutus, kus ukraina ajakirjanik Viktoria Roštšina piinati surnuks.

EL Nõukogu kehtestas sanktsioonid 15 isiku ja ühe organisatsiooni vastu, kes vastutavad ukraina sõjavangide ja tsiviilelanike tõsiste inimõiguste rikkumiste eest nii ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel kui ka Venemaal endal.

Kellele sanktsioonid kehtestati

Esimesse gruppi kuulub kaheksa venelast ja üks organisatsioon, kelle süüks pannakse piinamised ja muu julm, ebainimlik ning alandav kohtlemine ukraina sõjavangide ja tsiviilisikutega okupeeritud territooriumitel. Seitsme teise isiku suhtes rakendati EL-i eraldi inimõiguste rikkumisi käsitlevat sanktsioonirežiimi, mis on suunatud Venemaa-siseste kuritarvituste vastu.

Kõikide loetletud isikute varad külmutatakse ja neile keelatakse EL-i territooriumile sisenemine ning sealt läbisõit. EL-i kodanikel ja ettevõtetel on keelatud neile otseselt või kaudselt raha ega muid majandusressursse üle kanda.

Jelenevka kolonni massitapmine

Dmitri Neelov, Donetski oblasti Jelenevka vangilaagri esimene ülema asetäitja, vastutab EL Nõukogu andmetel ukraina sõjavangide ja tsiviilisikute piinamisest ning alandamise eest kõnealuses asutuses. EL peab teda otseselt vastutavaks ukraina sõjavangide massihukule kaasaaitamises 28.-29. juuli 2022. ööl, mil Venemaa lõi oma raketiga laagrit. Neelov viivitas tahtlikult haavatud vangide evakuatsiooniga.

Aleksei Havetski, Vladimiri oblasti Pakino külas asuva paranduskoloonii nr 7 julgeolekuosakonna ülem, organiseeris EL-i väitel süstemaatilist julmust ukraina sõjavangide vastu. Tema juhtimisel piinati kinnipeetavaid elektrivoolu, näljutati tahtlikult, allutati seksuaalsele vägivallale ja äärmisele alandamisele laagripersonali lõbuks.

Endine Hersoni linnapea Vladimir Nikolajenko, kes veetis Venemaa vangistuses ligi kolm ja pool aastat, on kirjeldanud seal valitsenud tingimusi: kinnipeetavaid löödi regulaarselt, kästi liikuda pea all ja käed üleval, ruumides põles pidevalt ere valgus. 2025. aasta veebruaris tõusis vägivalla intensiivsus, üks valvur lõi Nikolajenkot jalaga rinda nii tugevalt, et kambraaslased äratasid teda umbes tund aega. Kuni 2024. aasta keskpaigani anti vangidele väikeseid pudrportsjoneid, kartuliskoori ja leiba; jalutuskäigu ajal korjasid vangid aediku taga kasvavat nõgest vitamiinide allikana.

Taganrogi SIZO ja ajakirjanik Roštšina surm

Ainsaks sanktsioone saanud organisatsiooniks sai Taganrogi uurimisvangl nr 2 (SIZO-2), kus hoiti ukraina sõjavange ja tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke ja naisi. EL-i andmetel piinati seal kinnipeetavaid süstemaatiliselt ning mõnel juhul lõppesid piinamised surmaga.

Ukraina ajakirjanik Viktoria Roštšina suri 19. septembril 2024 pärast üle aasta kestnud vangistust. Halvas seisundis viidi ta Taganrogist Permi krais asuvasse SIZO nr 3, kus ta nädal pärast saabumist suri. Kohtuarstlik ekspertiis tuvastas kuklaluu murru. Ukraina meedia teatas ka elektrivoolu piinamise jälgedest, arvukatest vigastustest ja sellest, et vangistuse lõpuks kaalus Roštšina umbes 30 kilogrammi. Venemaa võimud tunnistasid ametlikult, et peavad ajakirjanikku kinni, alles 2024. aasta mais. Pärast surma tagastati tema keha Ukrainale surnute vahetuse raames; hiljem selgus, et enne üleandmist olid kehast eemaldatud silmamunad, aju ja osa kõrist ning tuvastati ka keelealuse luu murd.

Mordva laager ja tsiviilisikud ilma staatuseta

Aleksandr Gnutov, Mordvas Udarny külas asuva paranduskoloonii nr 10 ülem, tema viis asetäitjat ja meditsiiniosa juhataja Galina Mokšanova lisati nimekirja EL-i Venemaa-sisese inimõiguste rikkumiste režiimi alusel. EL-i sõnul vastutavad nad kinnipeetavatega, eelkõige ukraina tsiviilisikute ja sõjavangidega, julma kohtlemise eest.

Koloonias nr 10 peeti kinni sadu ukraina sõjavange ning tsiviilisikuid, kes tabati okupeeritud aladelt. Endised kinnipeetavad on kirjeldanud piinavates asendites hoidmist, mis põhjustas troofilisi haavandeid. Tsiviilisikuid koheldi samamoodi nagu sõjavange, kuid nad viibisid kinnipidamisel ilma kohtuotsuse ja ametliku staatuseta.