EL käivitab viis ühist kaitseprojekti, Eesti osaleb droonide ja idatiiva seire valdkonnas

Euroopa Komisjon tegi 3. juulil 2026 ettepaneku viie suuremahulise Euroopa ühishuvi pakkuva kaitseprojekti kohta, mis katavad droonid, mereakaitse, kosmose, õhutõrje ja idatiiva turvalisuse. Eesti on osaline kahes projektis: droonid ja droonitõrjesüsteemid ning idatiiva seire. Projektide ühine rahastamiseesmärk ulatub 2036. aastaks ligi 190 miljardi euroni.

Euroopa Komisjon esitas 3. juulil 2026 ettepaneku viie uue suuremahulise kaitseprojekti käivitamiseks, mis on koondatud nn Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide nimekirja. Eesti on osaline kahes neist: droonide ja droonitõrjesüsteemide ning idatiiva seire valdkonnas.

Viis prioriteetset valdkonda

Projektid hõlmavad droone ja droonitõrjesüsteeme, mere- ja merepõhja kaitset, kosmose valdkonda, õhu- ja raketitõrjet ning ELi idatiiva julgeoleku tugevdamist. Keskmiselt osaleb igas projektis 18 liikmesriiki. Ukraina on osaline viiest projektist neljas.

Ettepanekud tulid vastusena komisjoni varasemale osalemiskutsele, millega paluti liikmesriikidel teha ettepanekuid võimalike ühisprojektide kohta.

Raha ja tähtajad

Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) eelarve on 1,5 miljardit eurot. Sellest on Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide loomiseks ja kasutuselevõtuks eraldatud 325 miljonit eurot vastavalt 30. märtsil 2026 avaldatud tööprogrammile. Projektide ühine rahastamiseesmärk 2036. aastaks on ligikaudu 190 miljardit eurot.

ELi kaitse ja kosmose volinik Andrius Kubilius ütles, et «need uued, ambitsioonikad ja pikaajalised kaitseprojektid on olulised algatused ELi kaitsevalmiduse ja meie strateegilise autonoomia tugevdamiseks», ning lisas, et projektid annavad «otsese panuse Euroopa õhu-, mere- ja kosmosekilbi arendamisse, drooni- ja droonitõrjevõimekuse suurendamisse ning idatiiva kindlustamisse».

Komisjon jälgib edusamme kokkulepitud vahe-eesmärkide täitmisel ja toetab liikmesriike rakendamisel. Projektid peavad vastama ka NATO võimeprioriteetidele.