EL kaalub eriesindaja määramist dialoogiks Putiniga: laual on ka Kaja Kallase nimi

Euroopa Liidu liikmesriigid arutavad võimalust määrata eriesindaja, kes suhtleks Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Ukraina teemal. Võimalike kandidaatidena on kõne all nii Kaja Kallas kui ka Soome president Alexander Stubb.

Euroopa Liit on taaskord tõsiselt kaalumas eriesindaja ametisse määramist, kelle ülesandeks oleks pidada sidet Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Ukraina-teemaliste kõneluste raames. Arutelud hoogustusid pärast seda, kui USA presidendi erisaadik Steven Witkoff külastas Venemaad ja tegi ettepaneku korraldada kolmepoolne kohtumine Venemaa, USA ja Ukraina vahel. Euroopa pealinnades valitseb mure, et Washington võib ilma Euroopa osaluseta sõlmida kokkuleppeid, mis ei pruugi Kiievile soodsaimad olla.

Võimalikud kandidaadid ja ootused

Euroopa Liidu diplomaatilistes ringkondades on potentsiaalsete läbirääkijatena välja käidud mitmeid nimekaid poliitikuid. Kandidaatide seas on Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ning EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas. Mõned diplomaadid on esile tõstnud ka Soome presidendi Alexander Stubbi, tuues põhjenduseks tema varasemad kokkupuuted USA presidendi Donald Trumpiga ja Soome pikaajalise kogemuse naaberriigiga suhtlemisel.

Ehkki teatud ringkonnad eelistavad neutraalsemana näivat Costat, rõhutavad teised vajadust leida diplomaat, kes suudaks Euroopa Liidu nimel ühtset seisukohta esindada. Ühe Euroopa diplomaadi sõnul on vältimatu, et EL lepiks kokku ühes kindlas esindajas, vältimaks olukorda, kus mitu erinevat ametnikku üritavad üheaegselt kõnelustel liitu esindada.

Taust ja varasemad arutelud

Idee eriesindaja saatmisest pole uus, sama teemat arutati liidu sees juba jaanuaris. Toona leidis mõte toetust Prantsusmaa presidendilt Emmanuel Macronilt ja Itaalia peaministrilt Giorgia Melonilt. Samas on Venemaa varem väljendanud soovi näha läbirääkijana endist Saksamaa kantslerit Gerhard Schröderit, millele on aga Kaja Kallas teravalt vastu vaielnud, viidates Schröderi varasemale tööle Venemaa riigiettevõtetes ja sellest tulenevale huvide konfliktile.

Kuigi vaatlejad, nagu Londoni Kuningliku Ühendinstituudi (RUSI) teadur David Lidington, usuvad, et otsest läbimurret ei tasu lühiajalises perspektiivis oodata, peetakse kanalite avatuna hoidmist strateegiliselt vajalikuks. Eesmärk on tagada, et kui avaneb sobiv võimalus diplomaatiliseks lahenduseks, oleks Euroopal selleks valmis esindaja olemas.