EL-i uus kalamääruse bürokraatia paneb Eesti rannakalamehed kimbatusse

Euroopa Komisjon valmistab ette täitmismäärust, mis karmistab kala kaalumise ja püügipäeviku nõudeid ning lubab rannakalamehi sagedamini etteteatamata kontrollida. Eesti rannakalamehed, kellest enamik töötab mikroettevõtjatena, on mures lisakulude ja nõuete pärast, mis ei tee vahet suurel traaleril ja väikesel paadil. Eesti hääletas erapooletult, 23 liikmesriiki hääletasid poolt, kaks vastu.

Euroopa Komisjon töötab välja täitmismäärust, mis seab rannakalamehele uued ranged nõuded: kala tuleb kaaluda liikide kaupa kohe pärast lossimist, kohal peab viibima ametnik või sõltumatu kolmas pool, või peab protsess toimuma videovalve all. Lisaks tuleb koguda ja säilitada täiendavaid andmeid neto keskmise kaalu, standardsete kastide, kaalumiskohtade ning veest ja jääst mahaarvatavate koguste kohta.

Kaluri hirm: silmamõõt ei läbi taatlust

Rannakalur Arne Taggo ütleb otse, et ta ei saa aru, milleks see kõik vajalik on. Tema sõnul ei tee määrus vahet Läänemerd küntavate suurte traalerite ja mikropäevikut pidavate väikekalameeste vahel.

«Me peame silmaga hindama, kui palju kala paadis on, viis kilogrammi, kümme kilogrammi, sada kilogrammi või tonn. Ja kui me selle hindamisega lubatud veapiires ei püsi, algatatakse meie vastu väärteomenetlus. Kail peavad meil olema taatlusega kaalud, aga inimsilm ei ole taadeldud ega kalibreeritud. Ometi hakatakse just selle hinnangu alusel menetlusi algatama,» ütles Taggo.

Ta lisas, et kahe või enama rikkumise korral võidakse kalameestelt püügiõigus ära võtta, laevad seisma panna ja registrist kustutada.

Kulud kasvavad, selgust pole

Rannakalamehed kurdavad, et iga uue regulatsiooniga kaasnevad lisakulud, millest keegi ei räägi. Pole siiani selge, kes paigaldab sadamatesse videovalvekaameraid ja kes katab nende ülalpidamiskulud.

Taggo tõi näite kaalude taatluse kohta: «See on aastane protseduur, taatlustunnistus kehtib ühe aasta. Kuue aastaga on taatluse hind kasvanud 86 eurolt ligi 400 euroni. Kuue aastaga! Ja see on ainult selle eest, et keegi paneb templi, et saaksin Keskkonnaameti jaoks dokumendi esitada. Üks A4-leht maksab mulle 400 eurot.»

Lisaks tuleb kaaludega seotud andmeid säilitada kolm aastat. Taggo jutustas, et ühel koosolekul teatati ootamatult, et igal kaluril peab olema poest ostetud ruuduline vihik, kuhu kaalude andmed käsitsi kirja panna. «See kõlab korraga kurva ja naljakana, aga kui see seadusesse läheb, pole enam nalja,» sõnas ta.

Eesti jäi häältega vähemusse

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika nõunik Kaire Märtin selgitas, et määruse aluseks on Euroopa Kontrollikoja 2021. aasta uuring, mis tuvastas tõsiseid ebatäpsusi saagi kaalumisel. «See tõi kaasa hüpoteesi, et kõik saagi andmed on tõenäoliselt valed. Kuna need on teadusliku statistika ja hinnangute alus, tehti järeldus, et ka need võivad olla suuresti ebausaldusväärned. Lisaks tuvastati nõuete rikkumisi ka Eestis,» selgitas Märtin.

Eesti hääletas erapooletult, sest läbirääkimistel õnnestus saavutada mitmeid leevendavaid sätteid. «Meil õnnestus saavutada mitmeid meile olulisi parandusi, seetõttu leidsime, et vastu hääletamine poleks olnud õiglane,» ütles Märtin. Määruse poolt hääletas 23 riiki, vastu kaks.

Urmas Kruuse (Reformierakond), Riigikogu maaelu komisjoni esimees, tõdes, et Eesti jäi seekord lihtsalt vähemusse: «Tuleb tunnistada, et kuna enamus toetas neid meetmeid, jäi Eesti oma seisukohaga praktiliselt üksi, vaatamata sellele, et mõned paindlikumad sätted õnnestus dokumenti lisada.»

Kalamehed leiavad, et olukorras, kus valitsus on lubanud bürokraatiat vähendada, kasvab see hoopis.