EL-i uued pakendireeglid tekitavad segadust Eesti väikeettevõtjates

Uued Euroopa Liidu pakendinõuded on sundinud mitut Eesti väikeettevõtjat ajutiselt eksporti peatama, kuna ettevõtjad kurdavad liigse halduskoormuse üle. Kliimaministeerium rõhutab, et tegemist on üleminekuperioodiga ja uusi vahetuid kohustusi ettevõtetele praegu ei lisandunud.

Hiljuti jõustunud Euroopa Liidu pakendireeglid on Eestis tekitanud märgatavat ebakindlust väikeettevõtjate seas, kellest mitmed on otsustanud välismaale müümise ajutiselt peatada. Segadus puudutab eelkõige uut nõuet registreerida pakend igas sihtriigis eraldi, mis on ettevõtjate hinnangul liiga koormav.

Kunstnik Valdek Laur on oma tööde müügi teistesse EL-i riikidesse peatanud. Tema sõnul on peamine takistus asjaolu, et iga riik nõuab pakendi registreerimist eraldi, kusjuures reeglid ja registrid erinevad riigiti märgatavalt. Laur märgib, et kuigi Euroopa Komisjon on andnud üldise signaali töö jätkamiseks, puudub praktiline selgus, kuidas uute nõuetega igal üksikjuhul toime tulla. «Probleem seisneb selles, et peame end registreerima igas riigis eraldi ja välja selgitama sealsed tingimused,» sõnas ta.

Sarnasel seisukohal on ka seebivalmistaja Seebistuudio omanik Kaidi Holm. Ta selgitas, et väikeettevõttele, kus töötajate arv on piiratud, tähendab iga täiendav bürokraatlik kohustus aja näpistamist ettevõtte muudelt olulistelt töölõikudelt. Seniks, kuni nõuded pole täielikult selged, on nende välismüük külmutatud. «Väikeettevõttele tähendab iga täiendav kohustus aja võtmist teistelt tegevustelt,» märkis Holm.

Kliimaministeerium: üleminekuperiood kehtib

Kliimaministeeriumi andmetel hakkas uus regulatsioon kehtima 12. augustil, kuid see ei muuda ettevõtjate jaoks igapäevaseid müügipraktikaid üleöö. Ministeeriumi asekantsler Ivo Janisoo kinnitas, et praegu on käimas üleminekuperiood ja Euroopa Liidus valmistatakse alles ette täpsemaid rakendusakte.

Kui kõnealune rakendusakt jõustub, on liikmesriikidel poolteist aastat aega oma registrid vajaliku raporti esitamiseks kohandada. Ministeerium rõhutab, et pikaajaline eesmärk on luua ühtne süsteem, kus eri riikide registrid omavahel suhtlevad, vähendades seeläbi ettevõtjate halduskoormust pikas perspektiivis.