EL-i rahvaarv hakkab pärast 2029. aastat kahanema, Eesti on juba tipptrios

Euroopa Komisjoni Ühise Uurimiskeskuse uus raport ennustab, et EL-i rahvaarv saavutab 2029. aastal haripunkti, 453,3 miljonit inimest, ning hakkab seejärel langema. Aastaks 2100 võib elanike arv kahaneda 398,8 miljonini, mis vastab 1970ndate tasemele. Eesti oli eelmisel aastal üks kolmest EL-i riigist, kus rahvaarv kahanes kõige kiiremini.

Euroopa Liidu rahvaarv kasvab veel mõned aastad, kuid 2029. aastast alates hakkab see järk-järgult vähenema. Nii näitab Euroopa Komisjoni Ühise Uurimiskeskuse värske demograafiaraport.

Tipp 2029, langus sajandi lõpuni

Praegu elab EL-i liikmesriikides ligikaudu 452 miljonit inimest. Oodatav tippmark on 453,3 miljonit, see saavutatakse 2029. aastal, misjärel algab püsiv langus. Sajandi lõpuks, 2100. aastaks, ennustavad eksperdid rahvaarvuks 398,8 miljonit, võrreldav 1970ndate tasemega.

Paralleelselt jätkub elanikkonna vananemine. Täna moodustavad 65-aastased ja vanemad peaaegu viiendiku EL-i rahvastikust; 2050. aastaks kasvab see osakaal umbes kolmandikuni.

Eluiga pikeneb, töökäsi jääb vähemaks

Raport prognoosib ka eluea pikenemist. Kui 2024. aastal oli keskmine oodatav eluiga 81,5 aastat, siis sajandi lõpuks ulatub see naiste puhul ligi 90 aastani ja meeste puhul 86 aastani.

Immigratsioon võib demograafilisi muutusi osaliselt leevendada, kuid elanikkonna vananemist täielikult ei korva, märgivad uuringu autorid.

Dubravka Šuica, EL-i volinik Vahemere küsimustes, hoiatas, et liit seisab silmitsi kvalifitseeritud tööjõu nappuse, kasvava survega riigieelarvetele ning tervishoiu-, hooldus- ja sotsiaaltoetuste süsteemidele.

Eesti kahanevas otsas

Eesti jaoks pole need trendid kauged. Eelmisel aastal kuulus riik kolme EL-i liikmesriigi hulka, kus rahvaarv kahanes kõige kiiremini.