EL-i põllumajandustoetused jätavad Eesti ääremaad ilma rahastuseta

Eesti Maaülikooli teadlaste uuring näitab, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetused ei ulatu sügavale ääremaale, kuna valdav osa Euroopa põllumaast asub tegelikult linnade vahetus läheduses. Ajalooline asustusmuster jätab paljud maapiirkonnad toetuste ilma.

Eesti Maaülikooli teadlased on teinud märkimisväärse avastuse Euroopa põllumajanduse rahastamise struktuuri kohta. Uuringu tulemused näitavad, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (CAP) vahendid, mis on määratud maaelu säilitamisele ja põllumajandusliku aktiivsuse toetamisele, ei jaotunud ühtlaselt kogu kontinendi maapinnale.

Teadlaste analüüs paljastab, et enamik Euroopa põllumajandusmaadest paikneb tegelikult suuremate linnade lähedal, kus asutistihedus on kõrgem ja majanduslik tegevus aktiivsem. See tähendab, et ajalooliselt välja kujunenud asustusmuster on tekitanud olukorra, kus paljud tõelised ääremaad ja vähem asustatud piirkonnad jäävad CAP-toetustest enam-vähem ilma. Seega on toetused koondu­nud peamiselt selliste aladele, mis on juba paremini arenenud ja linnadega tihedamalt seotud.

Eesti puhul tähendab see, et riigi vähemsad piirkonnad, sealhulgas osad maapiirkondadest, ei saa sama palju rahastust nagu rohkem asustatud alad. Uuringu järeldused viitavad vajadusele üle vaadata praegune toetuste jaotamise mehhanism, et tagada paremal viisil maaelu säilimine ja pidurdada rahvastiku koondumist suurlinnadesse.