EL-i miljardiprojekt tehisintellekti taristu rajamiseks Brüsselis lõhestab liikmesriike

Euroopa Liit plaanib luua seitse suurt tehisintellekti arvutusvõimsuse keskust, kuid kolmandik liikmesriikidest keeldub projekti rahastamast. Algatuse eesmärk on vähendada sõltuvust USA tehnoloogiahiidudest ja toetada Euroopa teadlasi.

Euroopa Liit on käivitanud ambitsioonika tööstuspoliitilise programmi tehisintellekti (TI) taristu arendamiseks, püüdes järele jõuda Ameerika Ühendriikide tehnoloogiagigantidele. Brüsseli plaan näeb ette seitsme suuremahulise arvutuskeskuse ehk nn gigatehase rajamist, mis peaksid pakkuma vajalikku võimsust keerukate tehisintellekti mudelite treenimiseks.

Riikide panused ja kõhklused

Euroopa Komisjoni andmetel on 18 liikmesriiki 27-st nõustunud projektis osalema, lubades ühiselt panustada umbes 3 miljardit eurot. Ülejäänud üheksa riiki on aga keeldunud raha eraldamast, viidates pingelistele riigieelarvetele. Näiteks Hollandi valitsus teatas juba märtsis, et praeguses eelarveseisus pole võimalik võtta pikaajalisi finantskohustusi, eelistades paindlikumat lähenemist.

Saksamaa on võtnud kõige ambitsioonikama positsiooni, lubades panustada kokku miljard eurot. Muud riigid on lubanud märksa tagasihoidlikumaid summasid: näiteks Prantsusmaa, Taani, Poola ja Tšehhi plaanivad investeerida 100 miljonit eurot väiksematesse keskustesse, samas kui Portugal, Hispaania, Itaalia ja Kreeka on eraldamas 200 miljonit eurot suurematele üksustele. Ka väiksemad panused on laual, alates Rootsi 50 miljonist kuni Leedu 1 miljoni euroni.

Avaliku ja erasektori partnerlus

Kavandatud gigatehased põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel. Avaliku sektori rahastus võib katta kuni 35 protsenti investeeringutest, mis tähendab, et ülejäänud osa peab tulema erainvestoritelt. Euroopa Komisjoni ametnike sõnul peavad valitsused muutuma «garanteeritud klientideks», kohustudes ostma arvutusvõimsust siis, kui keskused on töökõlbulikud.

Kuigi huvi on üles näidanud ka ettevõtted nagu Hispaania Telefónica ja Banco Santander, on projekt pälvinud ka kriitikat. Eksperdid seavad kahtluse alla keskuste ärimudeli jätkusuutlikkuse, eriti arvestades Euroopa kõrgeid energiahindu ja keerulisi lubade väljastamise protseduure.

Euroopa Komisjon on esitanud konkursi, kuid ajakava sõltub edasistest hindamistest. Pärast seda järgneb kuni 18-kuuline seadistusperiood. See tähendab, et riikide tegelikud väljamaksed algavad suure tõenäosusega alles 2028. aastal ning jaotuvad järgnevale viiele aastale.