EL-i kõrgeim kohus tunnistas Hispaania Kataloonia amnestiaseaduse õiguspäraseks

Euroopa Liidu Kohus otsustas neljapäeval, et Hispaania 2024. aastal vastu võetud amnestiaseadus, mis puudutab 2017. aasta Kataloonia iseseisvusreferendumiga seotud isikuid, ei ole vastuolus EL-i õigusega. Otsus tugevdab peaminister Pedro Sanchezi positsiooni, kes vajas amnestiat valitsuse moodustamiseks pärast 2023. aasta valimisi. Kataloonia endise juhi Carles Puigdemonti eksiilist naasmine sõltub veel eraldi omastamissüüdistuse käekäigust.

Euroopa Liidu Kohus (CJEU) otsustas neljapäeval, 17. juulil 2026, et Hispaania amnestiaseadus, mis annab armu Kataloonia 2017. aasta iseseisvusreferendumiga seotud poliitikutele, jääb liikmesriikide pädevuse piiridesse ega riku EL-i õigust.

Kohtu põhjendus

CJEU kohtunik Koen Lenaerts selgitas otsust lühidalt: «Kohus leiab, et Hispaania amnestiaseadus puudutab valdkonda, mis kuulub liikmesriikide pädevusse.» Kohus lisas, et seadus, mis kriminaalvastutuse tühistamise kaudu taotleb «institutsiooniliste ja poliitiliste pingete leevendamist ning leppimisprotsessi hõlbustamist», ei ole EL-i normidega vastuolus.

Ka Hispaania konstitutsioonikohus on seadust toetanud.

Sanchezi poliitiline panus

Hispaania justiitsminister Felix Bolanos ütles pärast otsust televisioonis, et nüüd ei saa «mingit kahtlust» olla selles, et amnestia on EL-i õigusega kooskõlas. Ta tunnistas, et seadus lükati alguses «tugevalt» tagasi osade elanike poolt, kuid lisas: «See on olnud seda väärt.» Ministri sõnul ei tahaks täna keegi, «isegi kõige suuremad kriitikud», amnestia mõjudest loobuda, sest olukord Kataloonias on normaliseerunud.

Seadus võeti Hispaania parlamendis vastu 2024. aastal. Pedro Sanchez vajas katalaani ja baski rahvuslike erakondade toetust, et 2023. aasta valimiste järel vähemusvalitsusena võimule jääda, amnestia oli selle koalitsiooni hind. Suurim opositsioonierakond, konservatiivne Rahvapartei (PP), pidas lubamatuks anda armu tegudele, mida Madridi ametkonnad olid käsitlenud terroristliku mässukatsena, olgugi et rahumeelsete poliitiliste vahenditega.

2017. aasta referendum

Kataloonia, Hispaania jõukas kirdepiirkond Barcelonaga pealinnana, korraldas 2017. aasta 1. oktoobril iseseisvusreferendumi vaatamata sellele, et Hispaania konstitutsioonikohus tunnistas hääletuse ebaseaduslikuks ja politsei püüdis takistada selle läbiviimist. Iseseisvuse vastased boikoteerisid hääletust. Osalenutest 92% toetas lahkulöömist, kuid valimisõiguslikest elanikest hääletas vaid 43%.

Amnestia katab «terroristlikeks» liigitatud teod, tingimusel et need olid vägivallatud ega rikkunud inimõigusi.

Puigdemonti küsimus jääb lahti

Kataloonia tollane piirkonnavalitsuse juht Carles Puigdemont elab siiani vabatahtlikus eksiilis Belgias, hoolimata sellest, et teised Kataloonia poliitikud said armu. Tema vastu on eraldi omastamissüüdistus, mis amnestia alla ei kuulu. Lähikuudel peaks Hispaania konstitutsioonikohus tegema otsuse, kas amnestia peaks laienema ka sellele asjale.

Kataloonias on küsitluste järgi iseseisvustoetus referendumikatsele järgnenud aastatel mõnevõrra kahanenud. Järgmised üldvalimised on kavas 2027. aastal.