EL-i heitkogustega kauplemise süsteem on surve all, mis on kaalul?

Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) seisab silmitsi tugeva survega, kui Euroopa Komisjon valmistab ette järgmise reformiettepaneku. Vabade lubade järkjärguline kaotamine on kujunenud keskseks lahinguväljaks tööstusettevõtete ja keskkonnaorganisatsioonide vahel.

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem, ETS, on maailma mõjukaimaid kliimapoliitika vahendeid. Nüüd on see surve all, kui Euroopa Komisjon valmistab ette reformiettepanekut, mis võib süsteemi kas tugevdada või oluliselt nõrgendada.

Kuidas ETS toimib?

ETS paneb saastamisele hinna. Skeemi alla kuuluvad ettevõtted peavad omama lube iga kasvuhoonegaasi tonni eest, mida nad välja lasevad. EL kehtestab ülempiirile tugineva kogukvoodi ning annab välja piiratud arvu lubatud heitkoguste ühikuid, mida saab turul kaubelda.

Süsteem hõlmab lennundust, naftarafineerimist, kivisöeelektrijaamu, terasetehaseid, tsemendi-, klaasi- ja paberitootmist ning osi keemia- ja meretranspordi sektorist. Kokku moodustavad need kuni 40% EL-i kogu heitkogustest, ligikaudu 10 000 tööstusrajatist, tehast ja elektrijaama. Praeguste reeglite kohaselt vähendatakse aastast heitkoguste ülemmäära 4,3% aastas.

Kus süsteem toimib, kus mitte?

Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on suurimad tulemused saavutatud energiasektoris. Kõigi süsteemiga hõlmatud statsionaarsete tööstusrajatiste heitkogused vähenesid 2005-2024 51%. Energiamahuka terasesektori heitkogused on vähenenud umbes 20% võrreldes skeemi käivitamise eelsega.

Lennundus on teine lugu. Carbon Market Watchi andmetel kasvavad lennunduse heitkogused jätkuvalt, kuna ETS hõlmab vaid väikest osa sektori tegelikust kliimajalajäljest.

Üks süsteemi suurimaid nõrkusi on tasuta lubade jagamine. Algselt lühiajaliseks meetmeks mõeldud tasuta lubasid kasutatakse siiani laialdaselt, Carbon Market Watchi hinnangul on tööstuse heitkogustest endiselt tasuta lubadega kaetud umbes 90%. Ettevõtted maksavad CO eest täishinda vaid väga väikese osa eest.

Lobistid ja poliitilised lahingud

«Sisuliselt on need suurettevõtted nafta- ja petrokemikaalitööstusest, kes lobisteerivad selle vastu tugevalt. Neile lisanduvad mõned suured tootmissektorid, mis põhinevad peamiselt söel,» ütles Wijnand Stoefs, Carbon Market Watchi EL-i poliitikajuht. Ta lisas, et mõned ettevõtted saavad rohkem lubasid kui neil tegelikult vaja, ja müüvad ülejäägi, teenides sellest sisuliselt kasumit.

BusinessEurope, tööstusettevõtjate surverühm, väidab, et inflatsioon, geopoliitilised konfliktid, ülemaailmsed kaubanduspiirangud, kõrged kaitsekulud ja nõrk Euroopa majandus seavad tööstuse niigi surve alla ning süsiniku hinna edasine tõus lisaks sektoritele täiendava koormuse.

EVP, Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni keskkonnaspokesperson pooldab tasuta lubade jagamise lõpptähtaja nihutamist 2039. aastast kaugemale, kuid tingimusel, et lubasid saaksid vaid investeerimisega seotud ettevõtted. «Enam ei ole vastuvõetav, et ettevõtted kasutavad oma tasuta lubasid investeerimiseks väljaspool Euroopat. Mõistlikum oleks siduda need investeeringutega konkreetses asukohas. Nii kindlustame töökohti ja tugevdame samal ajal Euroopat tööstuskeskusena,» selgitas ta.

Globaalne mõju ja Rootsi seisukoht

Maailmapanga andmetel on maailmas praegu käimas üle 35 heitkogustega kauplemise süsteemi. Stoefs seob selle kasvu osaliselt EL-i süsiniku piiriadjusteerimismehhanismiga (CBAM), mis rakendab süsiniku kulu teatud impordile.

«CBAM-i käivitumine on tinginud heitkogustega kauplemise süsteemide massilise leviku: Indoneesia, Filipiinid, India, Türgi, neil kõigil on juba üks olemas või töötavad selle nimel väga kiiresti,» rääkis Stoefs. Ta näeb selles nn Brüsseli efekti: EL-i normide võimet mõjutada reegleid kaugelt üle Euroopa piiride.

Rootsi EL-asjade minister Jessica Rosencrantz kirjutas hiljuti, et «piisavalt ambitsioonika lineaarse vähendamisteguri säilitamine jääb tööstuse üleminekuinvesteeringutele stiimulite loomisel kõige kriitilisemaks elemendiks», ning kutsus üles tooma jäätmete põletamise heitkogused süsiniku hinnastamise alla.

Saksamaa Keskkonnaamet hoiatab edasiste viivituste või lahjendamise eest, väites, et tasuta lubade piiramine ja tugev süsinikuturg on hädavajalikud EL-i kliimaeesmärkide täitmiseks. Teine ETS-i süsteem, mis pidi hõlmama hoonete ja maanteetranspordi kütuseid, lükati poliitilise surve tulemusena 2027. aastalt edasi 2028. aastani.