EL-i heitkogustega kauplemise reform lõhestab liikmesriigid viieks leeriks

Euroopa Komisjon esitleb reedel oma ettepanekut EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimiseks. Liikmesriigid on jagunenud viieks erinevate huvidega leeriks. Eesti kuulub Poola ja Itaalia eestvedamisel tegutsevasse pragmaatilisse leeri, mis soovib leevendada kõrgetest süsinikukvootide hindadest tulenevat survet ettevõtetele ja elektritarbijatele. Osa riike ootab enne seisukoha kujundamist komisjoni konkreetset ettepanekut.

Euroopa Komisjon esitleb reedel, 18. juulil 2026, ettepaneku EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimiseks. Enne ametliku dokumendi avalikustamist on liikmesriigid jagunenud juba vähemalt viieks eri leeriks.

Eesti pragmaatilises leeris

Eesti kuulub Poola ja Itaalia eestvedamisel moodustunud pragmaatilisse leeri. Need riigid soovivad leevendada süsinikukvootide kõrgest hinnast tulenevat koormust nii ettevõtetele kui ka elektritarbijatele ning leiavad, et praegune süsteem kahjustab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja tõstab energiakulusid.

Teisel pool on Hispaania ja Hollandi juhtimisel kujunenud riikide rühm, kes näeb ETSi EL-i kliimapoliitika kesksena tööriistana, süsteem peab jääma piisavalt tugev, et motiveerida ettevõtteid heitkoguseid vähendama. Selle leeri tuumikusse kuuluvad ka suurte taastuvenergia mahtudega Soome ja Rootsi.

Saksamaa ja Prantsusmaa eraldi kursil

Saksamaa toetab põhimõtteliselt kehtivat süsteemi, kuid pooldab teatud juhtudel rahvusvaheliste süsinikukrediitide kasutamist, positsioon, millega kõik partnerid ei nõustu.

Prantsusmaa, kes toetub suuresti tuumaenergiale, pole ametlikku seisukohta avalikustanud. Märtsis nimetas president Emmanuel Macron ETSi siiski «struktuurselt toimivaks ja asjakohaseks».

Viienda rühma moodustavad riigid, kes pole kindlat positsiooni veel valinud, osaliselt sisepoliitiliste vastuolude tõttu, osaliselt seetõttu, et oodatakse komisjoni konkreetse ettepanekuga tutvumist.