EL-i eelarvekõnelused Brüsselis: liikmesriigid valmistuvad suurteks kärbeteks

Euroopa Liidu liikmesriigid ootavad järgmisel nädalal Iirimaalt uut eelarveettepanekut, mis võib sisaldada üle 100 miljardi euro suurusi kärpeid. Läbirääkimiste venimine ja lähenevad valimised mitmes suurriigis suurendavad survet kokkulepete kiireks sõlmimiseks.

Brüsselis jätkuvad pingelised läbirääkimised Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve üle. Diplomaatide sõnul valmistab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Iirimaa ette uut läbirääkimisdokumenti, mis peaks avalikkuse ette jõudma järgmisel nädalal ning võib sisaldada enam kui 100 miljardi euro suuruseid kärpeid võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse ligi 2 triljoni euro suuruse ettepanekuga.

Lõhenenud liikmesriigid

Liikmesriikide seisukohad on endiselt kaugel üksteisest. Saksamaa eestvedamisel nõuab kokkuhoidu pooldavate riikide rühm, kuhu kuuluvad ka Taani, Holland, Austria, Rootsi ja Soome, Euroopa Komisjoni algse ettepaneku olulist vähendamist. Need riigid rõhutavad vajadust eelarvemahu järele, mida oleks võimalik realistlikult rahastada neil, kes kannavad peamist finantskoormat.

Sellele vastandub 17 riigist koosnev „ühtekuuluvuspoliitika sõprade“ blokk, kuhu kuuluvad teiste seas Itaalia, Hispaania ja Poola. See rühm toetab mahukamat eelarvet ja valmistab ühisavaldust, et hoiatada võimalike kärbete eest, mis võiksid tabada põllumajandustoetusi ja piirkondlikke väljamakseid. Iirimaa, kes täidab läbirääkimistel neutraalse vahendaja rolli, ei ole oma kavatsusi veel avaldanud. Euroopa asjade minister Thomas Byrne märkis eelmisel nädalal, et konkreetseid kärpeid või suurendusi ei ole veel arutatud.

Parlamendi vaidlused ja valimiste surve

Läbirääkimisi raskendab ka Euroopa Parlamendi sisene asjaajamine, kus erinevad poliitilised grupid on sattunud vastuollu. Parlamendi ja Nõukogu surve on kasvamas, kuna 2027. aasta valimised Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Poolas võivad kõnelused ohtu seada ja väljamakseid edasi lükata.

Roheliste fraktsiooni läbirääkija Damian Boeselager hoiatas, et praeguses tempos ei pruugi parlament oma seisukohta isegi järgmise aasta lõpuks kujundada. „Kõik teavad, et põllumajandustoetusi ei saa arhitektuurist välja lõigata ilma uue komisjoni ettepanekuta, mis tähendaks võimatut üheaastast viivitust,“ sõnas Boeselager. Parlament on lubanud oma positsiooni paika panna novembriks, et alustada läbirääkimisi valitsustega 2027. aasta jaanuaris.