EL-i demograafiaaruanne: Eestis on 26% tööealistest tööturult eemale jäänud

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil kolmanda demograafiliste muutuste aruande, mis toob esile ELi rahvastiku kahanemise ja vananemise ning sellega kaasnevad surved tööturule, tervishoiule ja riigieelarvele. Eesti puhul on eriti murettekitav, et umbes 26% tööealistest inimestest jääb tööturult kõrvale, ELi keskmisest 20%-st tunduvalt rohkem. Aruanne märgib ka, et vananemine avab uusi turge eakatele suunatud toodetele ja teenustele ning suurendab innovatsioonisurvet tervishoius ja tehnoloogias.

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil oma kolmanda aruande ELi demograafiliste muutuste kohta. Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud dokument näitab, et Euroopa 450,6-miljonilise rahvaarvuga on haripunkt saavutatud ning edaspidi see langeb: 2050. aastaks on prognoos ligikaudu 445 miljonit ja 2100. aastaks 398,8 miljonit, võrreldes 1970ndatega umbes 11,7% vähem.

Eestlased elavad kauem, aga tööjõupuudus kasvab

Eurooplaste oodatav eluiga sünnihetkel on 2024. aasta seisuga 81,5 aastat, Eestis 79,8 aastat. 2050. aastaks on peaaegu iga kolmas ELi elanik 65-aastane või vanem. Naiste oodatav eluiga võib 2100. aastaks ületada 90 aasta piiri, meestel 86 aasta piiri.

Pikem elu toob kaasa suuremad hooldus- ja tervishoiuvajadused. Toetust vajavate inimeste arv kasvab 2070. aastaks eeldatavasti 36 miljonilt 48 miljonile ning üle 80-aastaste osakaal kahekordistub.

Eestis jääb tööturult kõrvale ligikaudu 26% tööealistest inimestest, ELi keskmisest 20%-st selgelt rohkem. Noorte olukord on samuti murettekitav: ELis tervikuna ei õpi, tööta ega osale mõnel koolitusel 8 miljonit noort ehk nn NEET-noored; Eestis moodustavad need umbes 11% noortest.

Ränne täidab lünki, aga ei asenda ümberõpet

Sooline tööhõivelõhe on ELis 10%. 55-64-aastaste tööhõive on võrreldes mõne aastakümne tagusega selgelt kasvanud.

Aruanne rõhutab, et tööjõupuuduse leevendamisel mängib juba praegu olulist rolli oskustöötajate ränne väljastpoolt ELi. Prioriteediks peaks siiski jääma juba ELis elavate inimeste oskuste täiendamine ja ümberõpe, mitte välisest tööjõust lootmine.

Vananev ühiskond kui ärivõimalus

Demograafiline muutus ei too kaasa ainult probleeme. Pikaealisusega seotud majandus avab uusi turge eakatele mõeldud toodetele ja teenustele ning sunnib investeerima innovatsiooni tervishoiu-, tehnoloogia- ja finantsteenuste vallas.

Komisjon plaanib demograafilist muutust käsitleda järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028-2034) raames, täpsemalt riiklike ja piirkondlike partnerluskavade eesmärkide hulgas.

Eestis sündinud laps võib 2023. aasta andmete põhjal eeldatavasti elada ilma raske haiguseta kuni 75,3 eluaastani, see on ELi keskmisega samas suurusjärgus.