Ekspert: Venemaa suurim hirm on Iraani poliitiline suunamuutus lääne poole

Venemaa peamine strateegiline eesmärk Iraanis on hoida riik läänevastasena, kuna režiimi läänemeelne pööre oleks Moskvale katastroofiline, märgib Atlandi Koostöö Nõukogu vanemteadur Mark Katz. Samas piirab Venemaa enda sõjaline seotus Ukrainas võimalusi Teherani režiimi otseselt kaitsta.

Venemaa suurim geopoliitiline hirm Iraanis on riigi võimalik liikumine läänemeelsele kursile, leiab George Masoni ülikooli professor ja Atlandi Koostöö Nõukogu vanemteadur Mark Katz. Tema hinnangul on Moskva jaoks eluliselt tähtis, et Iraan püsiks Washingtoni-vastases leeris, vaatamata sellele, et riikide vaheline koostöö ei ole võrdne liitlassuhe.

Venemaa ja Iraani habras partnerlus

Venemaa valitseja Vladimir Putin kohtus hiljuti Türkmenistanis Iraani presidendiga, kinnitades Moskva toetust Teheranile. Riikide vahel kehtib 2025. aasta jaanuaris allkirjastatud strateegilise partnerluse leping. Kuigi see dokument tihendab sõjalist koostööd, puudub selles vastastikune kaitsekohustus, mis tähendab, et Moskva ei ole kohustatud Iraani kaitsma USA või Iisraeli rünnakute eest.

Katz rõhutab, et Venemaa sõjaline võimekus pakkuda Iraanile praktilist abi on piiratud, kuna Vene väed on suuresti hõivatud sõjategevusega Ukrainas. See nõrkus seab piirid sellele, kui palju Moskva suudab Teherani režiimi stabiilsust kriisihetkedel kindlustada.

Diplomaatiline kaitse ja ÜRO veto

Moskva panus Iraani suunal on olnud peamiselt diplomaatiline. 17. septembril kasutasid Venemaa ja Hiina ÜRO Julgeolekunõukogus vetot resolutsioonile, mis oleks pikendanud sõltumatut järelevalvet Iraani-vastaste sanktsioonide täitmise üle. See samm ei tühistanud sanktsioone, kuid raskendas nende rakendamise kontrollimist.

Koostöö on süvenenud alates 2022. aastast, mil Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Teheran on tarninud Moskvale Shahedi droone ja vastavat tehnoloogiat, samuti on lääneriigid süüdistanud Iraani lühimaa ballistiliste rakettide saatmises Venemaale. Siiski märgib Katz, et Iraan ei tegutse Moskva pimesi käsualusena, vaid langetab otsuseid vastavalt oma huvidele, mis aga kattuvad Venemaa omadega just läänevastasuse tõttu.

Lähis-Ida konfliktide kasu Moskvale

Venemaa strateegia Lähis-Idas on opportunistlik. Pinge kasv USA ja Iraani vahel juhib Washingtoni tähelepanu Ukrainalt kõrvale, mis on Moskvale soodne. Lisaks võib Pärsia lahe naftatranspordi häirumine tõsta energiakandjate hinda, mis toob Venemaale täiendavat tulu.

Analüütiku hinnangul võib aga olukord muutuda, kui USA peaks oma kohalolekut Euroopas ja Lähis-Idas vähendama. Sellisel juhul võib Iraan muutuda agressiivsemaks ja selle ambitsioonid võivad hakata vastuollu minema Venemaa huvidega Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides ja Kataris.