Ekspert hoiatab: millist kehaosa ei tohi saunavihaga puutuda

Eestlaste jaoks on saun igapäevane rituaal, kuid tuttavlikkus võib panna unustama selle tõsise mõju kehale. Ekspert selgitab, milliseid vigu saunas tehakse ja milliseid kehaosi ei tohiks saunavihaga puutuda.

Saun on eestlaste kultuuris juurdunud komme, millega kasvab kokku juba lapsepõlvest. Just see harjumus võib aga tekitada tunne, et saun on täiesti ohutu lõõgastus, tegelikkuses on tegemist organismi jaoks märkimisväärse koormusega.

Kuum õhk paneb südame kiiremini löökma, veresooned laienevad ja keha higistab intensiivselt, kaotades rohkelt vedelikku. Saun leevendab tõepoolest lihaspingeid, aitab lõdvestuda ja taastuda, kui seda kasutada mõistlikult.

Ekspertide sõnul muutub kasulik rituaal ohtlikuks, kui sauna minnakse täis kõhuga, alkoholi tarbinuna või kui lava peal veedetakse liiga kaua aega. Sellistel juhtudel ei pruugi keha koormust enam taluda ning tekkida võivad peapööritus, iiveldus või isegi südamehäired.

Saunavihta kasutades tuleb samuti olla ettevaatlik. Eksperdid rõhutavad, et teatud kehapiirkondi, eelkõige nägu ja pead, ei tohiks vihaga lüüa, kuna see võib põhjustada ärritust ja kahjustada tundlikku nahka ning silmi.

Kokkuvõttes on saun eesti kultuuripärandi oluline osa, mida tasub nautida teadlikult. Piisav vedeliku tarbimine, alkoholi vältimine ning saunas mõistliku aja veetmine tagavad, et saun jääb tervislikuks ja meeldivaks elamuseks.