Eksperdid: valijale kaalub sageli rohkem see, mida erakond tahab muuta, kui see, mida ta on varem teinud

Riigikogu valimisteni on veel mitu kuud, kuid kampaania on juba hoogu saamas. Eksperdid ütlevad, et valijate mälu on lühike ning kehva toetusega erakonnad saavad tagasi tulla.

Eesti parlamendivalimisteni on veel mitu kuud, kuid valimiskampaania on juba tänavatel nähtav. Parteiplakatid ilmuvad teedele, poliitikud käivad valijate juures ning reklaamiklipid täidavad sotsiaalmeedia.

Varane start ei ole juhuslik. Mõned erakonnad tahavad kindlustada oma positsiooni, teised tahavad tagasi saada kaotatud toetuse ja kolmandad peavad tõestama, et nad üldse Riigikogus kohta väärivad. Kõige tähtsam on meelde tuletada end valijatele, kes võisid poliitikuid unustada.

Reformierakond astub valimistesse ebatavalises seisus, sest ta ei ole reitingus eesotsas. Toetus liigub 10-14 protsendi vahel. Viimastel aastatel on Kristen Michali erakond kaotanud osa valijaskonnast, ning ebapopulaarsed maksupoliitika otsused ja skandaalid on mõjutanud tema mainet. Reformierakonna olukord ei ole reklaamieksperdi Madis Otsa hinnangul lootusetu. Ajalugu teab ka dramaatilisemaid tagasitulekuid.

"Need on erakonnad, kellel on ees palju tööd, ja sellisel juhul tuleb alustada varakult. Kui teha paralleele, siis näiteks 2019. aastal oli Isamaa reiting umbes pool aastat enne valimisi alla 4 protsendi. Küsimus oli, kas partei üldse jätkab, aga nad tulid välja aktiivse programmi ja selge loosungiga. See mängis otsustavat rolli," märkis Ots.

Reformierakond on viimastel aastatel mitu korda komistanud, kuid poliitilise kommunikatsiooni ekspert Annika Arras usub, et valija suudab andestada. "Valimiskampaaniate tooni on alati määranud üks asi: valija mälu on väga lühike. Elu läheb edasi, tekivad uued igapäevaprobleemid, ja inimestele on sageli tähtsam, mida erakond tahab homme muuta, kui see, mida ta minevikus teinud on. Muidu ei oleks võimalik, et erakonnad, mis on langenud valimiskünnisest peaaegu allapoole, naasevad hiljem endistele positsioonidele."

Erakondadele, kes kaotavad valijate toetust, muutub kampaania võidujooksuks kaotatud häälte järel ja tempo tuleb üles keerata.

Poliitikateadlane Mari-Liis Jakobsoni sõnul ei piisa usalduse langedes enam pelgalt uudistes nähtavusest. "Tavaliselt on valitsevatel erakondadel kampaanias teatud eelis. Nad saavad rohkem meediatähelepanu ja see on tasuta. Aga kui erakonna reiting on madal, on Reformierakonda raputanud mitu skandaali ja nende tegevusse suhtutakse meedias skeptiliselt, siis on neil tungivalt vaja täiendavat selgitavat vahendit reklaami näol. Seal selgitatakse, et jah, me tegime ebapopulaarseid otsuseid, aga samas tegime riigi heaks ka head."

Paremükraatide oranžid plakatid ilmusid teeäärtele ja peatustesse varem kui reformierakonna kollased bännerid. Erakonnal ei ole samu võimalusi, mis parlamendierakondadel, ja ta peab otsima teisi teid valija südamesse. Välireklaam võimaldab mitte ainult end kuulutada, vaid tutvustada inimestele ka neid, kes kavatsevad Riigikogu kohtade eest võidelda.

"Paremad toetuvad erinevalt parlamendierakondadest ainult oma eelarvele. Nad peavad hoolikalt mõtlema, kuidas ja kus valija tähelepanu võita, et valimisperioodil ei jääks nad nende varjku, kellel on rohkem raha ja võimalusi. Strateegiline eesmärk on jõuda valijani enne, kui kampaania katab kogu riigi ja muutub väga mitmekesiseks; olla silmapaistev oma loosungi ja eesmärkidega," ütles Ots.

"Sellist plakatireklaami ostetakse selleks, et valija suhtuks neisse tõsiselt ja et ei tekiks üldist hägust muljet. Kuna parempoolsed on uued mängijad, ei ole neil sama palju võimalusi sõna saada kui parlamendi opositsioonierakonnal ja oma rahulolematust väljendada. Seetõttu otsivad nad alternatiivseid viise, et inimestele nähtavamaks saada," märkis Jakobson.

Rahaliste raskuste ajal on ekspertide hinnangul võimalusi ka Keskerakonnal. Reformierakonna eeskujul on nemadki valimisreklaamis kasutanud sporditeemat. Ekspertide sõnul toetab Keskerakond traditsiooniliselt tänavakampaaniat.

"Keskerakond näitas kohalike omavalitsuste viimastel valimistel väga head tulemust, kuigi neil ei olnud ka siis raha. Võib-olla näitab see nende võimet piiratud vahenditega piisavalt silma paista. Minu arvates on nende suhtlus valijaga seda kvaliteetsem, mida tagasihoidlikum on nende valimiseelarve," märkis Arras.

Mida lähemale valimised jõuavad, seda olulisemaks muutub aga mitte ainult erakondade äratuntavus, vaid ka lubaduste sisu. Valijaid huvitavad Riigikogu valimiste eel eelkõige igapäevased kulud, heaolu ja majanduse seis, ent üldised lubadused majandust elavdada ei pruugi piisata.

"Inimesi huvitavad loomulikult eelkõige heaolu küsimused ja see, mida erakonnad teevad, et majanduses olukorda parandada. Minu isiklik arvamus on, et valija tahab nüüd teada mitte ainult seda, mida erakonnad tahavad muuta, vaid ka seda, kuidas nad sinna jõuavad. Praegu lubavad kõik majandust elavdada, aga konkreetsust ei tooks paha," ütles Jakobson.

Valimiskampaania on praegu veel soojendusfaasis. Erakonnad võivad valijaid veel uute käikude ja ootamatute lubadustega üllatada. Ekspertide hinnangul ei ole veel kõlanud peamine teema, mis kogu valimisvõitlust määrab.

Taust ja erakondade positsioonid

Reformierakonna toetus on viimastel aastatel langenud, samal ajal kui Paremad ja Keskerakond püüavad parlamenti pääseda piiratud eelarvega.