Eksperdid: Tervisekassa kulude kärpimine Eestis toob kaasa järjekordade kasvu

Tervisekassa plaan viia eelarve 2030. aastaks tasakaalu võib ekspertide hinnangul kaasa tuua tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvenemise. Terviseminister Riina Sikkut seab sihiks finantskriisi ületamise, kuid tervishoiutöötajate palgatõusude edasilükkamine tekitab süsteemis pingeid.

Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi keerulise väljakutsega: tervisekassa eesmärk viia eelarve 2030. aastaks tasakaalu, mis võib ekspertide hinnangul kaasa tuua tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvenemise ja patsientide ootejärjekordade pikenemise.

Palgatõusude edasilükkamine tekitab pingeid

Tervisekassa nõukogu kiitis reedel heaks uue aasta eelarve projekti. Sotsiaalminister Karmen Joller on seadnud sihiks finantskriisi ületamise ning eelarvetasakaalu saavutamise järgmise kümnendi alguseks. Terviseökonomist ja Tartu Ülikooli õppejõud Andres Võrk nentis, et hetkel on plaanide osas vähe selgust, kuid teadaolev meetmete nimekiri keskendub tervishoiutöötajate palgatõusu edasilükkamisele.

See samm tekitab tööjõuturul paratamatult pingeid. Tervishoiutöötajad on väljendanud ootust, et töötasu kasvaks vähemalt keskmise palga tempos. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt jääb keskmise palga kasv tänavu 5,6 protsendi ja järgmisel aastal 4,7 protsendi tasemele. Võrgu sõnul on raske näha, kuidas asutused sisemise puhvri leiavad, kui arvestada, et personalikulu moodustab haiglate ja perearstikeskuste kuludest üle poole.

Vajadus reformide järele tervishoius

Confido tegevjuht Edvard Garder on seisukohal, et pelgalt eelarveridade ümbertõstmine ei ole lahendus. Tema hinnangul peaks tervisekassa toimima kindlustusorganisatsioonina, mis ostab teenust vastavalt kvaliteedile ja hinnale, sõltumata teenusepakkuja omandivormist.

«Tervisekassa ei peaks kulutama aega hindade ise välja arvutamisele, vaid hakkama käituma nagu kindlustusorganisatsioon,» lausus Garder. Ta rõhutas, et eesmärk ei tohiks olla pelgalt arvuline null 2030. aastaks, vaid kogu süsteemi jätkusuutlikkus. Ilma struktuursete reformideta, nagu raha patsiendiga kaasa liikumine raviasutusse, peab ta seatud eesmärgi täitmist ebarealistlikuks.

Kulude hüppeline kasv pärast pandeemiat

Andres Võrk selgitas, et tervisekassa kulude kiire kasv sai alguse pärast Covid-19 pandeemiat. Kui 2019. aastal moodustasid kulud SKP-st 5 protsenti, siis praeguseks on see näitaja tõusnud 6 protsendini. Ehkki protsendipunktide erinevus tundub väike, tähendab see tegelikkuses ligi 20-protsendilist kulude kasvu.

Rahvusvahelises võrdluses paigutub Eesti siiski tagasihoidlikumale kohale. Võrk märkis, et jõukuse kasvades on tavapärane tervishoiu rahastamise suurendamine, kuid Eesti tervishoiusüsteem vajab veelgi suuremat panustamist.

Kuigi tervisekassa on lubanud, et raviteenuste kättesaadavus ei vähene, viitab nõudluse kasv ja elanikkonna vananemine vastupidisele. Kui visiitide arvu maht säilib muutumatuna, tähendab see järjekordade pikenemist, sest inimesed vajavad järjest enam abi. Võrgu sõnul sõltub edasine sellest, kuidas suudetakse süsteemi efektiivsust tõsta ja milliseid valikuid tehakse eriarstiabi ning esmatasandi vahel.