Eksperdid hoiatavad: ujumiskohas vette urineerimine kahjustab veekvaliteeti

Ujumiskohtades vette urineerimine pole üksnes viisakuse küsimus, sellel on tegelikud ökoloogilised tagajärjed. Ekspertide sõnul toimib inimuriin vees väetisena, mis kiirendab vetikate vohamist. Eriti ohtlik on see väikestes suletud järvedes, kus vesi end ise ei puhasta.

Paljud ujujad peavad basseinis või järves urineerimist kahjutuks harjumuseks, kuid eksperdid hoiatavad, et tegemist on ökoloogiliselt kahjuliku käitumisega, millel võivad olla tõsised tagajärjed ujumiskoha veekvaliteedile.

Inimuriin sisaldab lämmastikku ja fosforit, toitaineid, mis vees käituvad täpselt nagu väetis. See loob ideaalsed tingimused vetikate kiireks paljunemiseks, mis võib lühikese ajaga muuta selge vee roheliseks ja häguseks.

Suured ja väikesed veekogud reageerivad erinevalt

Suured veekogud suudavad sellise koormuse suhteliselt hästi lahjendada ning toitainete kontsentratsioon jääb tavaliselt ohutusse vahemikku. Hoopis teine lugu on väikeste, äravooluta järvedega, kus vesi ei ringle ega uuene piisavalt kiiresti.

Just sellistes kohtades võib massiline urineerimine põhjustada vetikate õitsengut, mis rikub ujumisvee ning võib muuta selle tervisele ohtlikuks. Teatud vetikaliigid toodavad toksiine, mis ärritavad nahka ja silmi ning on ohtlikud ka loomadele.

Käitumine mõjutab kõiki ujujaid

Eksperdid rõhutavad, et teadlikkus probleemist on esimene samm selle lahendamisel. Ujumiskohtades tasub kasutada kohapeal olevaid tualette ning mõelda sellele, et iga ujuja valik mõjutab otseselt vee kvaliteeti ja kõigi teiste kogemust ujumiskohas.