Eksperdid: Eesti kõrgharidus vajab kvaliteedi säilitamiseks uut rahastusmudelit

Kõrghariduse jätkusuutlikkus ja kvaliteet nõuavad lisaks riiklikule toetusele ka läbimõeldud eraraha kaasamist, leiavad Aleksei Kelli ja Raul Eamets. Nad pakuvad välja diferentseeritud õppemaksusüsteemi, mida toetaksid vajaduspõhised laenud.

Eesti kõrgharidussüsteem seisab silmitsi olukorraga, kus praegune rahastusmudel ei suuda enam tagada õppe kvaliteeti ja kestlikkust. Ülikoolide akadeemiline tase ja konkurentsivõime sõltuvad üha enam sellest, kuidas suudetakse kaasata lisavahendeid, leiavad Aleksei Kelli ja Raul Eamets.

Praegune „tasuta kõrghariduse“ kontseptsioon on osalt illusioon, sest kulud katab lõppastmes maksumaksja. Kelli ja Eamets märgivad, et riigieelarve sõltuvus poliitilistest tsüklitest teeb kõrghariduse haavatavaks, takistades pikaajalisi investeeringuid õppejõududesse ja taristusse. Kvaliteedi tagamiseks on ülikoolidele vaja stabiilsemat rahastust.

Erialapõhine osalus

Ekspertide sõnul ei tohiks eraraha kaasamine tähendada kõigile ühesugust õppemaksu. Lahendusena pakutakse diferentseeritud mudelit, kus üliõpilase omaosalus sõltub eriala majanduslikust perspektiivist. Valdkondades, kus lõpetajate teenimispotentsiaal on kõrgem, võiks erapanus olla suurem, samas kui ühiskondlikult kriitilised, kuid madalama palgaga erialad vajaksid jätkuvalt tugevat riiklikku toetust.

Eurostudent 9 uuring toob välja murettekitava trendi: 51 protsenti tudengitest vajab õpingute kõrvalt töötamist, et end ülal pidada. Seetõttu peab mis tahes õppemaksusüsteem käima käsikäes tõhusa toetuste ja sooduslaenude võrgustikuga. Eesmärk ei ole luua barjääre, vaid tagada, et võimekad noored saaksid hariduse omandada sõltumata nende rahalisest taustast.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 ja rahvusvahelised lepingud, sealhulgas majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste pakt, ei sätesta tingimusteta nõuet pakkuda kõrgharidust tasuta. Riigi kohustus on hariduse kättesaadavust järk-järgult edendada. Kelli ja Eamets rõhutavad, et eraraha kaasamine täiendava vahendina ei vastandu õigusele haridusele, vaid on vajalik eeldus kvaliteedi säilitamiseks.