EKI projektijuht: emakeelepäev vajab uut nime, Eestis räägitakse 214 emakeelt

EKI keeleõppe arendamise osakonna projektijuht Ellen Vimberg kirjutab, et Eestis elab tänapäeval 214 rahvuse esindajad ning koolides õpib üle 30 000 lapse eesti keelt teise keelena. Vimberg leiab, et emakeelepäeva tähistamine tekitab muu kodukeelega lastes segadust ja pakub välja, et päeva võiks nimetada hoopis eesti keele päevaks.

Eestis elab tänapäeval 214 rahvuse esindajad, see arv on kasvanud hüppeliselt alates 1989. aastast, mil rahvaloendusel registreeriti 122 rahvust. Sellele tähelepanu juhtis Ellen Vimberg, Eesti Keele Instituudi (EKI) keeleõppe arendamise osakonna projektijuht, kes kirjutab oma arvamusloos mitmekeelsusest, keeleõppest ja emakeelepäeva tulevikust.

Isiklik kogemus mitmekeelsusest

Vimberg kasvas üles peres, kus eesti ja vene keel eksisteerisid kõrvuti. Tema vendade loos peegeldub lasteaiakohast tingitud keelepõhine identiteediküsimus, kuna vennad ei saanud kohta eestikeelsesse lasteaeda, kujunes nende dominantkeeleks vene keel. Vimberg ise kogenes varases lapsepõlves, juba nelja-aastasena, kuivõrd oluline on isiklik motivatsioon keele omandamisel: ta tahtis vanaemaga suhelda, kuid neil puudus ühine keel.

See kogemus on kujundanud tema kindla veendumuse: eesti keelest erineva kodukeelega lastel peab olema vaba juurdepääs eesti keelele, et nad saaksid kujundada oma elukäiku annete ja unistuste, mitte keelebarjäärist tulenevate piirangute järgi.

214 rahvust Eesti koolides

Haridusportaali Haridussilm andmetel õpib sel õppeaastal üldhariduskoolides 30 556 last eesti keelt teise keelena. Kõik 214 Eestis esindatud rahvust on kohalikus haridusmaastikul esindatud, rikastades ja mitmekesistades õpikeskkonda.

Vimberg viitab teadusuuringutele, mille kohaselt lapse emakeele ja kultuuritausta väärtustamine soodustab kooli- ja ühiskonnakeele õppimist. Samuti toetab eesti keele omandamist tugev emakeeleoskus. «Kui tahame, et muu keele- ja kultuuritaustaga lapsed õpiksid edukalt eesti keelt, ei tohiks me neil paluda oma emakeelt kooli tulles ukse taha jätta,» rõhutab Vimberg.

Emakeelepäev tekitab paradoksi

Vimberg tõstatab küsimuse emakeelepäeva nimetuse sobivusest. Praegu tähistatakse 14. märtsil emakeelepäeva eesti keelt väärtustava riikliku tähtpäevana, ja Vimberg ei kahtle selle olulisuses, eriti arvestades nõukogude pärandi ning Narva jõe taguse naabri jätkuvat mõjutustegevust.

Kuid 30 556 teise keelena eesti keelt õppiva lapse jaoks tekitab päeva nimi segaduse: kui kool tähistab nende emakeelena eesti keelt, tõrjutakse muu kodukeelega lapsed kõrvale. Kui lapsed aga mõtlevad omaenda emakeelele, kaugenevad nad päeva põhisõnumist.

Ettepanek: eesti keele päev

Lahendusena pakub Vimberg välja emakeelepäeva ümbernimetamise eesti keele päevaks, mis kaasaks kõiki Eestis elavaid inimesi ühiselt tähistama keelt, mis aitab ühiskonda tugevamaks põimida. Lisaks soovitab ta tähistada rahvusvahelist emakeelepäeva 21. veebruaril, et väärtustada iga inimese emakeelt eraldi.

Autoril on selge visioon: «Peaksime kutsuma enda seltsi kõik need, kes sellel maalapil elavad, et üheskoos tähistada keelt, mille piisav oskus aitaks lõpuks meie ühiskonna tugevamaks ja ühtsemaks põimida.»