EKA doktoritöö: voogteatril on potentsiaal teha etenduskunstid kättesaadavamaks

Eesti Kunstiakadeemias kaitstud doktoritöö uurib voogteatrit kui uut interaktiivset kunstivormi, kus vaatajast saab teose kaasautor. Töö autori hinnangul võib voogteater aidata tuua teatrikunsti lähemale uutele publikurühmadele.

Eesti Kunstiakadeemias (EKA) on kaitstud doktoritöö, mis käsitleb voogteatrit täiesti uue ja interaktiivse kunstivormina. Uurimuse keskmes on idee, et voogteater muudab piiri lavastaja ja publiku vahel hägusemaks – vaatajast saab aktiivselt kaasatud kaasautor, mitte pelgalt passiivne pealtvaataja.

Doktoritöö autori sõnul peitub voogteatri suurim jõud selle ligipääsetavuses. Traditsiooniline teater nõuab sageli teatrimajja minemist kindlal ajal ja kohas, voogteater aga võimaldab elamus jõuda vaatajani sõltumata asukohast. See avab etenduskunstid inimestele, kes muidu ei pruugi teatrisse jõuda.

Voogteater ei ole pelgalt etenduse ülesvõtmine ja edastamine interneti vahendusel – tegemist on eraldiseisva kunstivormiga, millel on oma esteetika ja dramaturgia. Interaktiivsus tähendab, et publik saab teose kulgu mõjutada, küsimusi esitada või otsuseid suunata, mis muudab iga esituse ainulaadseks kogemuseks.

EKA doktoritöö lisandub üha kasvavale teaduskirjandusele digitaalse teatri ja lavastuskunsti uute vormide kohta, mis on eriti hoogustunud pärast pandeemiaperioodi, mil etenduskunstide kogukond sunniti otsima uusi viise publiku kaasamiseks.