Ehtekunstnik Kristiina Laurits loob ehteid ootamatutest argimaterjalidest

Ehtekunstnik Kristiina Laurits on tuntud oma eristuva käekirja poolest, kasutades ehete valmistamiseks toiduaineid ja mulda. Tema loometee sai alguse lapsepõlves vajadusest kohandada päevakava vastavalt tollaste liftide tehnilistele iseärasustele.

Ehtekunstnik Kristiina Laurits on pälvinud tähelepanu lähenemisega, kus ehted valmivad tavapäraste väärismetallide asemel hoopis leivast, soolast, suhkrust või mullast. Tema eesmärk on leida uusi tähendusi materjalides, mida ümbritsev keskkond sageli igapäevaste ja triviaalsetena käsitleb. Näiteks vanillikaunast valmistatud ehted suudavad säilitada oma aroomi aastakümneid pärast valmimist.

Praegu jagab 51-aastane Laurits ateljeed kolme kolleegiga. Oma loomeprotsessi alustades lähtub ta põhimõttest, et maailm on esemeid juba ülemäära täis. Iga uue projekti puhul esitab ta endale küsimuse, miks ta seda tööd teeb, ja rõhutab, et pole mõtet midagi juurde produtseerida, ilma et sel oleks selget põhjust.

Tema tee kunstini on seejuures seotud hoopis tehniliste oludega lapsepõlves. Esimesse klassi minnes oli ta niivõrd kerge, et nõukogudeaegsed liftid ei tuvastanud tema kohalolekut ega reageerinud lapse soovidele. See sundis teda otsima lahendusi, kuidas iseseisvalt kodust lahkuda, kuna lifti kasutamine oli võimalik vaid koos täiskasvanutega. Ema leidis lahenduse kooli huviringide kaudu, kus varajane kunstiring võimaldas tal vanematega koos kodust välja saada. Laurits pühendus kunstiringile järgnevad 11 kooliaastat.