Ehitushinnad Eestis tõusid kolmandas kvartalis 3,8 protsenti

Eesti ehitushinnaindeks kasvas tänavu kolmandas kvartalis 3,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Hinnatõusu peamiseks vedajaks jäi materjalide kallinemine, samas kui kvartalipõhine kasv ulatus ühele protsendile.

Eesti ehitusturul jätkus kolmandas kvartalis kulude kasv, mil ehitushinnaindeks tõusis aastavõrdluses 3,8 protsenti. See näitaja peegeldab ehitustegevuse otseseid kulutusi, mis hõlmavad tööjõudu, ehitusmasinate kasutamist ja materjale.

Materjalide ja tööjõu mõju

Aastases võrdluses avaldas indeksi tõusule suurimat mõju imporditud toorainest sõltuvate ehitusmaterjalide 4,4-protsendiline kallinemine. Kuigi materjalide hinnatõus kvartali lõpuks suuresti stabiliseerus, oli vahtplasti puhul veel märgata varasema perioodi hinnakõikumiste järelmõjusid.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvasid ehituskulud 1,0 protsenti. Tööjõukulud suurenesid selles perioodis 1,1 protsenti, mida analüütikute hinnangul mõjutasid inflatsioonisurve ning väiksemate ettevõtete palgapoliitika. Ehitusmasinate kasutamise hinnad tõusid kvartaliga 0,3 protsenti, mida hoidsid tagasi renditurul valitsev tihe konkurents ja sesoonselt madalamad kütusekulud.

Remont ja eriobjektid

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 3,2 protsenti. Kvartalipõhine kasv oli selles segmendis 0,3 protsenti.

Üksikute ehitusliikide lõikes olid näitajad mõnevõrra erinevad. Korruselamute ja tööstushoonete ehituskulud kallinesid aastaga 4,1 protsenti, eramute puhul oli vastav tõus 3,7 protsenti. Ametihoonete ehituse hinnaindeks kasvas sama ajaga 3,4 protsenti.