Egle Viilma: miks peame iga kahe aasta tagant tõestama, et laste vaimne tervis on oluline?

Tallinna toomkooli direktor Egle Viilma küsib, miks peavad koolijuhid ikka ja jälle tõestama, et laste ja noorte vaimse tervise probleem on tõsine. Tema sõnul on ärevus, depressioon, üksildus ja koolistress muutunud massiliseks nähtuseks, mitte üksikute perede mureks. Viilma nõuab, et riik hakkaks oma sõnade eest ka päriselt vastutama.

Tallinna toomkooli direktor Egle Viilma esitab terava küsimuse: miks peavad haridusasutuste juhid iga paari aasta tagant uuesti tõestama, et laste vaimne tervis vajab riigi tähelepanu ja tegusid?

Eesti poliitikud on viimastel aastatel korduvalt kinnitanud, et laste ja noorte vaimne tervis on prioriteet. Ometi tundub, et lubadused jäävad lubaduste tasemele, samas kui koolides kogetav tegelikkus räägib teist juttu.

«Koolijuhina näen, et ärevus, depressioon, üksildus ja koolistress ei ole enam üksikute perede probleem. Küsimus pole enam, kas probleem on olemas, vaid kas riik on valmis oma sõnade eest ka vastutama,» kirjutab Viilma.

Tema sõnul on muutunud see, et vaimse tervise raskused ei puuduta enam väheseid üksikuid lapsi, tegemist on laiapõhjalise ja süsteemse nähtusega, mis vajab süsteemset lahendust. Koolid ei suuda seda koormust üksinda kanda, ja seni kuni riiklik tugi jääb poliitiliste sõnade tasemele, kannatavad lapsed.

Viilma üleskutse on selge: on aeg liikuda retoorikast tegudeni ning tagada, et laste vaimse tervise toetamine saaks püsiva ja rahastatud prioriteedi, mitte tsükliliselt uuesti avastatud teema.