Egeuse mere kaitsealade määramine süvendab Kreeka ja Türgi vahelist tüli

Kreeka ja Türgi suhted on taas pingestunud seoses uute mereparkide väljakuulutamisega Egeuse merel. Ankara samm on vallandanud Ateenas terava vastuse, kuna mõlemad riigid kasutavad keskkonnakaitselisi algatusi kattevarjuna territoriaalsete nõudmiste esitamiseks.

Egeuse mere piirkonnas on taastunud diplomaatiline pinge, mis sai uue hoo Türgi otsusest määratleda mitu mereala kaitsepargina. Kreeka valitsus on vastanud teravate avaldustega, nimetades Türgi tegutsemist ebaseaduslikuks. Ankara loodud kaitsealad hõlmavad veekogusid Lemnose ja Samothraki saarte vahel ning ulatuvad Kastellorizo saarest ida poole.

Merealade jahtumine ja taaspingestumine

Pärast 2023. aasta veebruaris Türgit tabanud maavärinat paranesid kahe riigi suhted märgatavalt, kulmineerudes sama aasta detsembris Ateena deklaratsiooni allkirjastamisega. See soe periood jäi siiski pealiskaudseks, kuna sisulised vaidlused merepiiride ja maavarade üle jäid lahendamata. Praegune tüli tuleneb Ankara sammust kuulutada välja merepargid ilma Ateenaga konsulteerimata.

Kreeka välisministeerium on rõhutanud, et Türgi määratud alad jäävad väljapoole riigi territoriaalvett ja sellisel ühepoolsel otsusel puudub juriidiline alus. Peaminister Kyriakos Mitsotakis rõhutas valitsuse istungil, et Ateena soovib küll häid suhteid, kuid ei kavatse järeleandmisi teha. «Kreeka suveräänsuse alla kuuluvad alad on määratletud rahvusvahelise õigusega ja oleme alati valmis neid kaitsma,» kinnitas Mitsotakis.

Strateegiline rivaliteet ja kaitseinvesteeringud

Ateena kardab, et Ankara püüab läbi keskkonnakaitse maski edendada oma revisjonistlikku doktriini «Mavi Vatan» ehk «Sinine Kodumaa». See strateegia seab kahtluse alla Kreeka ja Küprose majandusvööndid ning esitab nõudmisi arvukatele Kreeka saartele. Kui varem püsis doktriin teoreetilisel tasandil, siis nüüd on see liikunud Türgi parlamendi seadusandlike algatuste faasi.

Kreeka on vastuseks suurendanud oma kaitsekulutusi, olles aastatel 2021-2025 maailma 19. suurim relvade importija. Kaitseministeerium arendab praegu projekti «Achilles Shield», mis on Iisraeli Raudkupli eeskujul loodav õhutõrjesüsteem. Süsteem peaks olema täielikult operatiivne 2029. aastaks ning selle eesmärk on kaitsta Kreeka õhuruumi kõigi võimalike ohtude eest, sealhulgas naaberriikide poolt lähtuva surve korral.