Eestlaste tervena elatud aastate arv langes – noored ja mitte-eestlased kaotasid rohkem

Statistikaameti andmetel oli Eestimaalaste tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil 2023. aastal 57,3 aastat, mis tähendab langust 2021.–2022. aasta tasemele. Enim on tervena elada jäänud aastate arv vähenenud noorematel inimestel ning mitte-eestlastel.

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et eestimaalaste tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil langes 2023. aastal 57,3 aastani, mis viib näitaja tagasi 2021.–2022. aasta tasemele. See tähendab, et keskmiselt elab Eestis sündinud inimene enam kui poole oma elust tervisega seotud piiranguteta, kuid suundumus on murettekitavalt halvenevas suunas.

Eriti teravalt on langus mõjutanud kahte rühma: nooremaid inimesi ja mitte-eestlasi. Mõlemas grupis on tervena elada jäänud aastate vähenemine olnud märgatavalt suurem kui rahvastikus keskmiselt, mis viitab kasvavale tervisekäitumise ja tervishoiule juurdepääsu ebavõrdsusele erinevate elanikkonna kihtide vahel.

Tervena elada jäänud aastate näitaja on rahvusvaheliselt tunnustatud tervise mõõdupuu, mis arvestab lisaks elupikkusele ka elukvaliteeti – täpsemalt seda, kui suure osa elust veedetakse heas tervises ilma krooniliste haiguste või puueteta. Eesti näitaja 57,3 aastat jääb alla paljude Lääne-Euroopa riikide keskmisele.

Nende andmete valguses tõstatub küsimus, millised tegurid on pannud just nooremad põlvkonnad ja vähemusrahvused tervena elada jäänud aastate poolest kaotama. Eksperdid osutavad tavaliselt ebaühtlasele ligipääsule tervishoiuteenustele, ennetustöö puudujääkidele ning sotsiaal-majanduslikele erinevustele, mis mõjutavad inimeste tervislikke valikuid.