Eestlaste koht maailmas: ajalugu ja identiteet

Ajakirjanik Ene-Margit Tiit analüüsib, kuidas eestlaste rahvuslik kuulsus maailmas erineb teiste rahvuste omast. Iiri rahva näitel näitab ta, kuidas ajaloolised asjaolud on kujundanud eestlaste diaspoora ja kultuuri levikut.

Maailma rahvaste võrdlemisel selgub, et erinevate rahvuste tuntus globaalsel tasandil on tihedalt seotud nende väljarände ajalooga ja kultuuri ekspordiga. Iiri rahvas on näidanud, kuidas rahvuslik tantsimine, muusika ja kultuuriparandused võivad saada rahvusvaheliselt tuntuks ja kuulsaks.

Eestlastel on seevastu olnud hoopis erinev ajalooliste asjaoluste tõttu. Meie rahvuse väljaränne oli ajalooliselt peamiselt suunatud Venemaale, kus nõukogude võim harjutas vähemusrahvaste repressiivset poliitikat. See asjaolu on märkimisväärselt mõjutanud seda, kuidas eestlased maailma rahvaste hulgas end majandasid ja kuidas nende kultuur levis.

Ajaloo roll on olnud määrav meie identiteedi ja maailmakuulsuse kujunemisel. Kommunistliku repressiooni tagajärjel ei saanud eestlased välja kujundada sellist ülemaailmset kultuuri paistet, nagu näiteks iiri tantsijad või muusikud. Selle asemel on meie rahvus pidanud oma teed leidma pingelistel ajaloolisel tingimustel.

Tänapäeval on aga Eesti jõudnud muretsema vähem välismaailma kuvandist ja rohkem oma sisemisest arengust. Digitaaltehnoloogia valdkonnas on eestlased näidanud silmapaistvat pädevust, mis on andnud meile uue võimaluse maailmakuulsusele jõuda. See näitab, et ajaloo tõttu tekkinud kultuurse kuulsuse puudumist saab asendada tehnoloogiliste saavutustega ja nüüdisaegsete innovatsioonidega.