Eestlased võtavad sularahaautomaadist harvem, kuid suuremaid summasid

Eesti elanike sularaha kasutamise harjumused on muutumas: kuigi tehingute arv on languses, on ühe väljavõtmise keskmine maht kasvanud 185 euroni. Pangad hoiatavad, et sularaha kasutamine on ühtlasi muutunud petturite peamiseks vahendiks.

Eesti inimeste sularaha kasutamise harjumused on läbi tegemas märgatavat muutust: kuigi tehingute arv on languses, on ühe korraga automaadist välja võetav summa suurenenud.

Eesti Panga andmetel võeti käesoleva aasta teises kvartalis sularaha välja 922 miljoni euro väärtuses, kusjuures tehingute arv oli aastataguse ajaga võrreldes 10 protsenti väiksem. Statistika näitab, et sularahaautomaatide kasutus langes teises kvartalis 6,3 protsenti, ent väljavõetud raha kogumaht kasvas 2,2 protsenti. Keskmine väljavõetav summa ulatus perioodi lõpuks 185 euroni, mis on 13 eurot enam kui möödunud aastal.

Muutunud tarbimisharjumused ja pettuste oht

SEB Baltikumi eraklientide igapäevapanganduse valdkonna juht Evelin Koplimäe tõdeb, et keskmise väljavõetava summa kasv peegeldab nii inflatsiooni mõju kui ka muutusi tarbijakäitumises. Inimesed eelistavad sularaha välja võtta harvem, kuid korraga suuremates kogustes, mis hoiab sularaha liikumise mahu stabiilsena.

Siiski on sularahal ka varjukülg, mida petturid aktiivselt ära kasutavad. Andmete kohaselt on sularaha seotud ligi 47 protsendiga kõigist eraisikutega seotud pettustest.

Koplimäe selgitusel on peamine põhjus digitaalse jälje puudumine. «Ülekannetest ja kaardimaksetest jääb raha liikumisest maha digitaalne jälg. Raha saajat ja teekonda on võimalik tuvastada ning monitooringusüsteemide rakendumisel ka maksed peatada,» märkis ta. «Sularaha puhul on see aga märksa keerulisem, sest pärast väljavõtmist ei ole selle edasine liikumine ega lõplik saaja enam samamoodi nähtav. Seetõttu eelistavad petturid sageli saada manipuleerimise tulemusel just sularaha.» Keskmine sularahaga seotud pettuse kahjusumma ulatub seejuures ligikaudu 10 000 euroni.