Eestlased välismaal: miks noored Austraalia, Belgia ja Hollandi asemel kodumaa valivad

Paljud aastaid välismaal elanud noored leiavad tee tagasi Eestisse, tuues põhjuseks digitaalse asjaajamise mugavuse, toidukaupade mitmekesisuse ning soovi olla lähedal perele ja sõpradele.

Paljud Eestist lahkunud noored naasevad pärast aastatepikkust elamist välismaal kodumaale, tuues peamise põhjusena esile Eesti digitaalse asjaajamise ja koduse elukvaliteedi. Kuigi ränne on olnud tavapärane, märkavad tagasipöördujad, et paljud välismaal tehtud valikud osutusid ajutiseks seikluseks, mitte lõplikuks elukohavahetuseks.

34-aastane Jüri elas üle kolme aasta Londonis ja Amsterdamis, enne kui naasis kaks ja pool aastat tagasi Eestisse. Tema jaoks sai murdepunktiks Hollandi ametiasutuste kohmakus, kus isegi lihtne dokumendivahetus nõudis füüsilist kirjavahetust või kohaleminekut. Eesti maksuameti e-lahendused, mis võimaldavad dokumente digitaalselt allkirjastada, tundusid välismaal elades kättesaamatu luksusena. Lisaks üllatas teda naastes Eesti toidupoodide mitmekesisus, mida ta Hollandi supermarketites ei kohanud.

Vaikus ja distants Austraalias

Sarnaseid tähelepanekuid jagab 23-aastane Grete, kes on veetnud viimased kaks aastat Austraalias. Farmis töötades ja tsivilisatsioonist eraldatuna elades sai ta aru, et Eesti loodus ja sotsiaalsed võimalused on midagi, mida mujal on raske asendada. Kuigi välismaal töötamine oli tema jaoks arendav, on soov naasta Eestisse seotud kultuurisündmuste ja koduse keskkonnaga. Ta tõdes, et Eesti männimetsade lõhna või tuttavate piimatoodete maitset ei suuda Austraalia keskkond kompenseerida.

Professionaalne ja isiklik tagasitulek

26-aastane Kermo veetis pärast ülikooli neli ja pool aastat Rootsis saalihokit mängides. Tema naasmine oli ajendatud pereväärtustest, täpsemalt soovist näha oma õe lapse sirgumist. Kuigi Kermo hindab rootslaste elutervet suhtumist töö ja vaba aja tasakaalu, tunnistab ta, et Eestis on karjääriredelil tõusmine ja kontaktide loomine tänu väiksemale ühiskonnale kohati lihtsam, kuna inimeste võrgustikud on tihedamad.

Kaidri, kes õppis Belgias, lisas, et välismaal elamine avardas küll silmaringi, kuid juured ja kultuuriline kuuluvus, olgu tegemist laulu- ja tantsupidudega või lihtsalt emakeelse suhtlusega, tõmbavad teda kindlalt kodumaale tagasi. Tema kogemus Belgias kinnitas samuti, et bürokraatlikud protsessid on Eestis kasutajasõbralikumad kui paljudes Lääne-Euroopa riikides, kus dokumentide töötlemine nõuab endiselt paberimajandust.