Eestlanna kogemus Hollandis: eluasemekriis ja karm akadeemiline sõel

Hollandi ülikoolides õppinud Saskia Puusaar jagab kogemusi, kuidas toime tulla kohaliku eluasemekriisi ja nõudliku akadeemilise süsteemiga. Välismaal omandatud haridust peab ta Eesti tööturul väärtuslikuks lisandväärtuseks.

Hollandis kõrgema hariduse omandamine nõuab tudengilt erakordset kohanemisvõimet ja sitkust, märgib seal õppinud Saskia Puusaar. Puusaar, kes omandas bakalaureusekraadi Gröningeni ülikoolis ning magistrikraadi Utrechti ülikoolis, toob välja, et kuigi ülikooli sissesaamine on suhteliselt hõlbus, on akadeemilised nõudmised äärmiselt kõrged.

Eluasemekriis kujunes õpingute ajal üheks kõige suuremaks takistuseks. Esimesel aastal elas Puusaar merekonteineritest ehitatud üliõpilaskodus. Hilisemas etapis tuli Utrechtis elamispinna saamiseks rakendada leidlikkust: tudengid pidid osalema loteriis, kus sadade soovijate seast loositi välja vaid mõni üksik tuba. Puusaar tunnistab, et suurendas oma võiduvõimalusi mitme erineva kasutajakonto loomisega, oodates ihaldatud üüripinnani jõudmiseks mitu kuud.

Hollandi haridussüsteem eeldab tudengitelt suurt iseseisvust. Puusaare sõnul on tavapärane praktika, kus kursustelt langeb välja suur hulk õppureid, sest hindamissüsteem on range ja tipphinded on väga haruldased.

Eestisse naasnud Puusaar soovitab Hollandisse suundujatel olla aktiivne, luua kontakte nii välistudengite kui kohalikega ning hankida koheselt jalgratas, mis on sealses liikluses vältimatu. Hoolimata kõrgest elukallidusest ja keelelistest barjääridest peab ta välismaal saadud kogemust ja haridust Eesti tööturul märkimisväärseks eeliseks.