Eestist lahkunud Vene propagandistid: kellest sai midagi ja kes unustatakse?

Mitmed Eestist lahkunud Vene propagandistid püüavad Venemaalt endiselt mõjutada Eesti venekeelset auditooriumi, hirmutades sõjaga ja kaitstes Nõukogude mälu. Osa neist on leidnud uue platvormi, teised aga osutusid uuel kodumaal täielikult üleliigseks.

Viimaste aastate jooksul on Eestist lahkunud märkimisväärne hulk inimesi, kes tegid pikaaegset tööd nn russofoobia, Nõukogude mälu ja venekeelse diasporaa õiguste nimel. Nende edasine saatus on kujunenud väga erinevaks, mõni jätkab Venemaalt aktiivselt Eesti venekeelse elanikkonna mõjutamist, teine aga on uuel kodumaal peaaegu täielikult unustuse hõlma vajunud.

Propagandariistad jäävad käiku

Osa Eestist lahkunud propagandistidest on suutnud säilitada oma auditooriumi, kasutades selleks Venemaa meedia platvorme ja sotsiaalvõrgustikke. Nende peamised sõnumid on muutunud aastatega üha ägedamaks, rõhutatakse ohtu sõjale, Eesti venelaste diskrimineerimist ning igatsust Nõukogude mineviku järele. Hirmutamise retoorikat kasutatakse eelkõige selleks, et hoida sidet Eestis elavate venekeelsete elanikega ning destabiliseerida nende usku Eesti riiki.

Samal ajal on mitmed neist tegelastest Venemaal osutunud oodatust palju vähem kasulikeks. Eesti konteksti tundmine ei taga automaatselt kohta Venemaa propagandamasinärias, eriti kui inimene ei ole täitnud piisavalt kõrgemat propagandaülesannet ning tema vaated on Kremli meelest liiga kohalikud ja perifeersed. Osa neist võitleb avalikult oma ellujäämise nimel, nii majanduslikult kui ka poliitiliselt.

Mõju Eestis ja väljakutsed

Küsimus, kas neil propagandistidel on endiselt tegelik mõju Eestis elavale venekeelsele kogukonnale, on keeruline. Ekspertide hinnangul on nende haare vähenenud, sest Eesti on teinud märkimisväärseid jõupingutusi venekeelse meediaruumi mitmekesistamiseks. Siiski ei saa nende tegevust alahinnata, eriti sotsiaalmeedia kaudu jõutakse endiselt teatud sihtrühmadeni, kes on vastuvõtlikud nostalgilisele ja hirmul põhinevale retoorikale.

Eesti julgeolekuasutused on rõhutanud, et välismaalt suunatud infomõjutus on püsiv oht, mille vastu tuleb järjepidevalt töötada nii hariduse, meediapädevuse kui ka strateegilise kommunikatsiooni kaudu. Propagandistide lahkumine Eestist ei tähenda automaatselt, et nende mõju on kadunud, vaid et töövahendid on muutunud.