Eestisse võivad tulla ravimiautomaadid nii retsepti- kui käsimüügiravimitega

Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis lubaks avada iseteenindusapteeke, automaate, kust saab osta nii retsepti- kui käsimüügiravimeid. Idee on tekitanud vastakaid arvamusi: poliitikud ja farmatseudid on jagatud. Tagasisidet eelnõule oodatakse 7. juulini.

Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis võimaldaks Eestis avada ravimiautomaate, iseteenindusapteeke, kust saab osta nii retseptiravimeid kui ka käsimüügipreparaate. Plaan on vastuoluline: sellel on nii toetajaid kui vastaseid.

Miks automaate üldse vaja on?

Probleemi taust on konkreetne: Eestis leidub piirkondi, kus apteeki pole üldse või on see avatud väga piiratud aegadel. Sotsiaalministeeriumi andmetel on apteegiteenusest oma kodukohas ilma jäetud 60 perearstikeskuse patsiendid. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks pakubki ministeerium välja iseteenindusautomaadid.

Kavandatu kohaselt oleks iseteenindusapteek tavalise apteegi struktuuriüksus, mis koosneks automaadist ja võimalusest konsulteerida proviisoriga videokõne teel. Kui piirkonnas elab alla 4000 inimese, võib automaat asuda kas apteegi enda aadressil või vähemalt kilomeetri kaugusel lähimast apteegist.

Poliitikud on eriarvamusel

Reformierakonda kuuluv endine sotsiaalminister Signe Riisalo peab algatust õnnestunuks. «See on minu hinnangul hea lahendus. See suurendab oluliselt ravimite kättesaadavust nii aja kui geograafilise katvuse mõttes. Täisväärtuslike apteekide ülalpidamine paljudes asulates on väga kulukas. Ravimiautomaadid võimaldavad inimestele mugava juurdepääsu ravimitele, kusjuures süsteemis on ette nähtud ka proviisoriga konsulteerimise võimalus,» ütles Riisalo. Ta lisas, et kuigi automaadi esialgne paigalduskulu on märkimisväärne, jäävad käitamiskulud madalamaks.

Sotsiaaldemokraat ja samuti endine sotsiaalminister Riina Sikkut on aga skeptiline. «Isiklikult ei näe ma siiani vajadust asendada proviisore masinatega. Väikestes asulates on eriti oluline säilitada apteek ja proviisor, kes oskab anda professionaalset nõu. Kui öösel oleks ravimite järele tõesti suur vajadus, töötaksid valveapteegid, aga sellist nõudlust pole,» sõnas Sikkut. Ta rõhutas, et inimestel on koduses esmaabikomplektis tavaliselt olemas põhilised ravimid igapäevaste tervisemuredega toimetulekuks.

Pilootprojekt Raplas näitas toimivust

Farmatseudid on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et selliste seadmete maksumus on kõrge ja tasuvusaeg ebakindel. Lisaks on minevikus tehtud katseid mobiilsete apteegi- ja pangapunktidega, millest tänapäeval enam kuulda pole.

Samas näitas 2023. aastal Raplas käivitatud pilootprojekt, et tehniline lahendus toimib ja inimesed kasutavad seda meelsasti. Automaadist sai osta käsimüügiravimeid ning soovi korral konsulteerida proviisoriga videoühenduse kaudu.

Sotsiaalministeerium ootab eelnõu kohta tagasisidet 7. juulini.