Eestisse on tänavu saabunud üle 2300 võõrtöölise, enamik töötab põldudel

Tänavu on Eestisse saabunud 2396 võõrtöölist, kellest suur osa leiab rakendust hooajatöödel marja- ja köögiviljapõldudel. Viimastel aastatel on võõrtööliste arv kahanenud ning tööjõu leidmine muutub põllumeeste sõnul üha keerulisemaks.

Eestisse saabub igal aastal ligikaudu 5000 kolmandate riikide kodanikku lühiajalisele tööle, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetest. 29. juuni seisuga on tänavu registreeritud 2396 võõrtöölist. 2024. aastal väljastati 5379 lühiajalist tööluba, 2023. aastal 4980.

Kes ja kust tulevad

Kõige rohkem hooajatöölisi saabub Ukrainast, Moldovast, Usbekistanist, Indiast ja Gruusiast. Ukraina, Moldova ja Usbekistani kodanike töölubade arv on aastate lõikes olnud suhteliselt stabiilne, kuid India ja Gruusia töötajate värbamine on kõikunud. Valgevenest enam inimesi Eestisse ei lubata; enne Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse 2022. aastal tuli sealt samuti palju hooajatöölisi.

PPA andmetel hakkab lühiajalist töötamist puudutavate taotluste arv kasvama märtsis ja langeb sügise alguses, mis peegeldab hooajatöö iseloomu.

Bürokraatia aeglustab värbamist

Eesti Aiandusliidu juht Raimond Starastin tunnistab, et välismaise tööjõu värbamine on muutunud keerulisemaks. «Riik uurib julgeolekukaalutlustel järjest rohkem inimeste tausta. PPA soovib tihti lisaandmeid, mille hankimine on sõjaolukorra tõttu raske. Näiteks koolide lõputunnistused, mida tuleb lühiajalise töö registreerimisel PPA-le esitada,» selgitas Starastin.

Ta lisas, et jaanipäevaks, mil põhiline töötajate laine pidi kohale jõudma, hakkas olukord siiski paranema. «Praegu tundub, et PPA-l läks menetlemine paremini kui aprillis-mais.»

Starastini sõnul on töötajate voolavus suur: keegi jääb haigeks, mõni liigub edasi Kesk-Euroopasse, kus töötasu on kõrgem, ning asemele tulevad uued inimesed. Sõda, viisareeglite muutused ja transpordiprobleemid võivad tööjõu kättesaadavust kiiresti muuta.

Kohalikke töökäsi napib

Välismaine tööjõud pole põllumeestele eesmärk omaette. «Meie ettevõtted kasutavad hooajatööjõudu Ukrainast, Moldovast juba aastaid. Sealt ikkagi need inimesed tulevad nii, et keegi tuttav soovib tulla suveks lisa teenima või on kellegi sugulane,» rääkis Starastin.

Kohalikke töökäsi on aga väga raske leida. «Kui väljas on suur suvi ja marjakasvatuses on hooaeg täistuuridel, eelistavad paljud randa minna, mitte ärgata hommikul kell 4 või 5 raskeks põllutööks,» tõdes aiandusliidu juht. 30-kraadise kuumaga korjatakse hommikul ja õhtul, mis ei sobi enamiku eestlaste päevarütmiga.

Marjakorje aken on lühike ning isegi mõnepäevane viivitus võib tekitada suurt kahju. Hooajatöötajatele tuleb sageli tagada ka eluase ja transport.

Tänavu on marjasaak Starastini hinnangul üldiselt kesine: suve alguse lubadused on suurte vihmade tõttu täitumata jäänud ning põllud seisavad vee all.