Eestis volikirja andmine: mida peab teadma, et vara ja õigusi kaitsta

Volikirja vormistamine on vajalik samm mitmete toimingute puhul, kuid sellega kaasnevad olulised riskid, kui volitaja õigused pole piisavalt täpselt piiritletud. Oluline on teada, millal on seadusega nõutud isiklik kohalolu ja millised on tänapäevased digitaalsed alternatiivid.

Eesti õigussüsteemis on esindaja kasutamine sageli vältimatu, kuid enne dokumendi allkirjastamist tasub hinnata, kas asjaajamine on võimalik ka kaugteel. Tänapäeval võimaldavad nii pangad kui ka notarid paljusid toiminguid sooritada digitaalselt, näiteks videokohtumiste või e-notari kaugtõestuse kaudu, mis vähendab vajadust teistele isikutele füüsilisi volitusi jagada.

Millal on isiklik kohalolu vältimatu?

Seadus näeb ette kindlaid erandeid, kus esindamine on välistatud. Näiteks abielu sõlmimine, testamendi tegemine või abieluvaralepingu allkirjastamine nõuavad alati inimese isiklikku kohalolu. Nendes küsimustes ei saa notar ega ametiasutus aktsepteerida teise isiku allkirjastatud volitust, kuna tegemist on rangelt isiklike otsustega, mida ei saa teisele delegeerida.

Volikirja koostamine ja riskide vältimine

Kui volikirja andmine on paratamatu, peab dokumendi sisu olema äärmiselt täpne. Mida detailsemalt on piirid seatud, seda väiksem on oht, et esindaja tegutseb volitaja tahte vastaselt. Kinnisvaratehingute puhul on soovitatav kirja panna konkreetsed tingimused, näiteks müügihinna alampiir või täpne pangakonto, kuhu raha peab laekuma.

Eriti ettevaatlik tuleb olla üldvolikirja andmisel. See annab esindajale õiguse teha peaaegu kõiki tehinguid, mida volitaja ise saaks, alates pangakontode käsutamisest kuni juriidiliste isikute asutamise, laenude võtmise või vara müügini. Notar kontrollib küll volikirja kehtivust, kuid ei pruugi iga esindaja sooritatava toimingu eel volitajaga ühendust võtta, mistõttu on iga sellise õiguse andmist vaja hoolikalt kaaluda.