Eestis võib näiline kaasamine teha rohkem kahju kui kaasamata jätmine

Organisatsioonides räägitakse kaasamisest palju, kuid halvasti korraldatud arutelud võivad töötajates tekitada tunde, et nende aega raisatakse. Liina Maria Lepik ja Eva-Maria Kangro rõhutasid, et kaasamise eesmärk tuleb enne vestluse alustamist selgelt sõnastada.

Eestis seostub kaasamine paljude töötajate jaoks pigem ajaraiskamise ja näiliste aruteludega kui võimalusega organisatsiooni otsuseid mõjutada. Eriti halvaks peetakse olukorda, kus otsus on tegelikult juba tehtud, kuid inimestelt küsitakse tagantjärele näilist arvamust.

Antropoloogia Keskuse tegevjuht Liina Maria Lepik ja Milttoni konsultant Eva-Maria Kangro rääkisid juhtimisteemalises saates, kuidas muuta kaasamine sisukaks töövahendiks. Nende sõnul ei tähenda kaasamine alati seda, et kõik osalejad peavad jõudma ühise otsuseni.

Kaasamise eesmärk võib olla hoopis töötajate teavitamine, tagasiside kogumine või vajaduste parem mõistmine. Samuti võib inimesi kaasata selleks, et arutada juba langetatud otsuse elluviimist. Kõigil neil juhtudel peab juht enne arutelu selgelt ütlema, millist mõju osalejate panus tegelikult avaldab.

Kui töötajatele jääb mulje, et nende arvamust ainult vormiliselt küsitakse, kahjustab see usaldust juhtkonna vastu rohkem kui ausalt väljendatud otsus neid mitte kaasata.