Eestis võib esimese samba pension jääda 2050. aastaks palgast veel kaugemale

Ainuüksi esimesele sambale toetuv pension moodustab prognoosi järgi 2050. aastal keskmisest netopalgast umbes 43 protsenti, võrreldes 52 protsendiga 2025. aastal. Teise ja kolmanda samba kasutamine võib pensioni suurendada, kuid sama palka teeninud inimeste tulevased pensionid võivad erineda.

Eestis võib esimesele sambale toetuv pension jääda keskmise palgaga võrreldes senisest väiksemaks. Kui 2025. aastal moodustas keskmine netovanaduspension ligikaudu 52 protsenti keskmisest netopalgast, siis 2050. aastaks prognoositakse sama näitaja langemist umbes 43 protsendini.

See tähendab, et pensionide mahajäämus palkadest suureneb. Eriti puudutab see inimesi, kelle vanaduspõlv sõltub peamiselt riiklikust esimesest sambast.

Kogumispensioni mõju

Teise samba sissemaksetega kasvaks keskmist palka teeninud inimese tulevane netopension tänases rahas ligikaudu 1550 euroni. Arvestus põhineb töötaja kaheprotsendisel brutopalga sissemaksel, millele lisandub sotsiaalmaksust suunatav neljaprotsendiline makse.

Alates 2025. aastast on võimalik suurendada isiklikku sissemakset kuue protsendini. Sellisel juhul ulatuks prognoositav pension praeguses väärtuses 1726 euroni ehk enam kui 40 protsenti kõrgemale ainult esimesele sambale toetuvast pensionist.

Sarnane palk, erinev pension

Kui eesmärk on saada pensionieas kätte 70 protsenti varasemast netosissetulekust, tuleks keskmist palka teenival inimesel suunata lisaks kolmandasse sambasse kolm protsenti brutopalgast. 70-protsendilist asendusmäära kasutatakse pensionisüsteemide analüüsis sageli senise elustandardi säilitamise orientiirina.

Mitme samba kasutamine jaotab riske tööturu ning kapitaliturgude vahel. See võib leevendada olukorda ka siis, kui Eesti rändesaldo või tööhõive jääb tulevikus prognoositust madalamaks. Samal ajal võivad sama palka teeninud inimeste pensionid suurema sõltuvuse tõttu isiklikest sissemaksetest märgatavalt erineda.