Eestis valiti presidendiks Ülle Madise

Riigikogu valis 6. septembril esimeses hääletusvoorus 71 poolthäälega Eesti uueks presidendiks õiguskantsler Ülle Madise. Kuna tegemist oli ainsa kandidaadiga, on tekkinud avalik diskussioon valimisprotsessi läbipaistvuse ja rahva kaasamise vajaduse üle.

Riigikogu valis 6. septembril 2026. aastal toimunud istungil Eesti uueks presidendiks õiguskantsler Ülle Madise. Madise pälvis ametikohale nimetamiseks 71 saadiku toetuse ning astub ametisse viie nädala pärast. Hääletus toimus esimeses voorus, kus Madise oli ainus ametlikult üles seatud kandidaat.

Ühe kandidaadiga valimisprotsess

Presidendivalimised 2026. aastal kujunesid omapäraseks, kuna esmakordselt valiti riigipea vaid ühe kandidaadiga. Madise kandidatuuri taga oli 75 riigikogu liikme allkiri, mis tagas talle esimeses voorus piisava toetuse. Hääletusel osalesid peamiselt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna, Eesti 200 ja Isamaa saadikud ning mõned fraktsioonitud liikmed. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindajad hääletusel ei osalenud ning Keskerakond otsustas hääletussedeleid mitte välja võtta.

Erakondade omavahelised läbirääkimised kestsid pikalt, kuna algselt ei olnud selge, kas ametisolev president Alar Karis soovib jätkata. Alles pärast ametlikke protseduure ja kandidaatide esitamise tähtaega selgus, et Madise on kujunenud ainsaks kompromisskandidaadiks, keda toetab parlamendienamus.

Kriitika ja ekspertide vaade

Valimisprotsess tekitas vastakaid tundeid nii poliitikute kui ka ühiskonnas. Õigusteadlane ja põhiseaduse assamblee ekspertkomisjoni esimees Jüri Raidla märkis, et praegune protseduur on jäänud avalikkusele arusaamatuks.

«Ma olen mõistnud erinevatest statistilistest andmetest, erinevatest küsitlustulemustest, et rahvale on praeguse presidendi valimise protseduur arusaamatu, see tundub läbipaistmatu. Ja seetõttu inimestes on tekkinud märkimisväärne hulk frustratsiooni,» lausus Raidla.

Teistsugusel seisukohal oli avaliku halduse ekspert Külli Taro, kelle sõnul sai parlament oma ülesandega hakkama ning opositsiooni etteheited ühe kandidaadi osas ei ole täielikult põhjendatud.

«Igal riigikogu liikmel on õigus kandidaat üles seada. Isegi kui juba 75 parlamendi liiget oli andnud allkirja Ülle Madise kandidatuuri ülesseadmiseks, oleks ikkagi olnud piisavalt palju riigikogu liikmeid, kes oleks saanud veel ühe kandidaadi üles seada,» kommenteeris Taro.

Samas kritiseeris Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart teravalt protsessi demokraatlikkust, nimetades seda tagatubades otsustamiseks.

«Meie põhiline sõnum oli ja on, et praegune protsess ei ole tegelikult demokraatlik,» ütles Kõlvart.

Arutelud valimiskorra muutmiseks

Analüütikud ja eksperdid on pärast valimisi taas tõstatanud küsimuse, kas presidendi valimise korda tuleks muuta. Ühe võimalusena on välja pakutud rahva kaasamine kandidaatide ülesseadmise etappi juriidiliselt siduval moel, kus teatud arv kodanike allkirju tagaks inimesele presidendikandidaadi staatuse. Teise lahendusena on pakutud võimalust jätta riigikogu voorud vahele ning suunata valimine kohe valimiskogusse, mis annaks presidendile laiema mandaadi.

Politoloog Erik Moora nentis, et kuigi otsevalimiste teema on aeg-ajalt päevakorda kerkinud, pole poliitiline kokkulepe selleks veel sündinud.