Eestis vajas 2025. aastal salmonelloosiga haiglaravi 75 inimest

Möödunud aastal diagnoositi Eestis 113 salmonelloosi juhtumit, millest enamik vajas haiglas viibimist. Terviseameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti ekspertide sõnul võib haigus kulgeda raskelt ka tervetel noortel inimestel.

2025. aastal registreeriti Eestis kokku 113 salmonelloosi haigusjuhtu, millest 75 vajasid haiglaravi. Terviseameti andmetel on tegemist nakkusega, mis võib põhjustada tõsiseid tervisetüsistusi.

Haiguse raske kulg

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaekspert Evgenia Epstein rõhutab, et salmonelloosi ei tohi alahinnata. «Tugev kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada rasket dehüdratsiooni, mis nõuab haiglaravi,» märgib ta. Tõsised sümptomid võivad tabada ka noori ja varasemalt terveid inimesi.

Harvadel juhtudel võib nakkus levida soolestikust vereringesse, põhjustades eluohtliku sepsise. Mõnedel patsientidel on täheldatud ka reaktiivset artriiti, mis väljendub liigesevalude ja põletikena. Need vaevused võivad kesta kuudest aastateni, muutudes mõnikord krooniliseks. Terviseameti statistika alates 2009. aastast kuni 20. juulini 2026 näitab 11 surmaga lõppenud juhtumit, kus salmonelloos oli kas peamine põhjus või süvendas patsiendi üldseisundit.

Nakkuse levikuteed

Põllumajandus- ja Toiduameti teadus- ja nõustamisteenuste osakonna peaekspert Kadi Karmen Kaldma selgitab, et bakter satub organismi enamasti toidu, vee või pesemata käte kaudu. «Külmutamine ja kuivatamine salmonellabaktereid ei hävita,» selgitab Kaldma. Ta lisab, et kuigi külmutamine pidurdab bakterite paljunemist, ei taga see toidu ohutust.

Nakkusallikaks on sageli toored või ebapiisavalt kuumtöödeldud linnulihatooted, munad ja pastöriseerimata piim. Bakterid võivad sattuda ka taimsele toidule saastunud vee või mulla kaudu. Eksperdid soovitavad järgida hügieenireegleid: pesta hoolikalt käsi, eraldada toored ja valmis toidud erinevate lõikelaudade ja nugadega ning töödelda toitu termiliselt nõuetekohaselt.

Millal pöörduda arsti poole

Arsti poole tuleks pöörduda või helistada perearsti nõuandeliinile 1220, kui kõhulahtisus või oksendamine kestab üle kahe ööpäeva. Sama kehtib kõrge palaviku, kiire tervisliku seisundi halvenemise või dehüdratsiooni tunnuste, nagu tugev väsimus, peapööritus või vähenenud urineerimine, korral. Riskirühma kuuluvad väikelapsed, eakad, rasedad ja nõrgenenud immuunsusega inimesed peaksid nõu küsima kiiremini. Teadvuse hägunemise, minestamise või hingamisraskuste korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.