Eestis vaidlevad ministeerium ja omavalitsused: kes peaks kukkunud eakaid aitama?

Siseministeerium ja kohalikud omavalitsused ei ole leidnud üksmeelt selles, kes peaks reageerima eakate kodustele kukkumisjuhtumitele. Politsei on jäänud viimaseks abivõimaluseks, kuid osapooled rõhutavad vajadust tervikliku ja rahastatud süsteemi järele.

Eestis kestab endiselt vaidlus selle üle, kes peaks appi tõttama, kui eakas inimene on kodus kukkunud ja ei suuda omal jõul püsti tõusta. Kuigi politseipatrull võib jätkuvalt abivajajani jõuda, peab Siseministeerium seda vaid ajutiseks lahenduseks, samal ajal kui kohalikud omavalitsused viitavad ressursside ja rahaliste vahendite puudumisele.

Tuuli Räim Siseministeeriumist selgitas, et kukkumine on olemuslikult tervise- või sotsiaalhoolekande probleem, mitte politseitöö. Tema sõnul ei ole õigustatud, et sellises olukorras on esmaseks abiandjaks relvastatud patrull. Räim rõhutas siiski, et abivajaja ei tohi mingil juhul hätta jääda ning kui muid lahendusi ei leita, eriti töövälisel ajal, peab politsei olema valmis appi minema.

Ressursinappus ja rahastuse puudumine

Veikko Luhalaid, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht, on seisukohal, et omavalitsustel puuduvad praegu vahendid selliseks kiireloomuliseks reageerimiseks. Tema hinnangul on probleem selles, et süsteem, kuidas ja kes täpselt kukkumisteadetele reageerib, on suures osas kokku leppimata.

„Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalust, vahendeid ega ka raha selleks, et kiireloomuliselt minna inimestele appi,“ nentis Luhalaid. Ta lisas, et kui riik soovib selle kohustuse omavalitsustele üle anda, peab riigieelarvest tulema ka vastav rahastus, mis kataks tööjõu, transpordi ning sidevahendid.

Häirekeskuse roll ja statistika

Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela selgitas, et politseid ei saadeta välja automaatselt iga kõne peale. Päästekorraldaja hindab esmalt olukorda ja proovib välja selgitada, kas abivajaja juurde saab suunata lähedasi või naabreid. Alles siis, kui muid võimalusi pole, kaalutakse politsei kaasamist.

Statistika näitab, et politsei on kukkunud inimesi aidanud märgatavalt sagedamini kui varem. 2024. aastal edastati Häirekeskusele umbes 900 teadet kodustest kukkumistest, millest ligikaudu 600 juhul jõudis kohale politseipatrull. Sotsiaalministeeriumi andmetel moodustavad need juhtumid vaid 0,2 protsenti kõigist Häirekeskuse operatiivteadetest. Siiski on süsteemi terviklik ülesehitamine, mis tagaks ööpäevaringse abi, hinnatud ligi 37 miljoni euro suurusesse maksumusse.