Eestis vähenes teraviljakasvatus 2026. aastal 4 protsenti

Eestis kasvatatakse 2026. aastal teravilja 333 600 hektaril ehk 4 protsenti väiksemal pinnal kui aasta varem. Samal ajal jäi kasutatava põllumajandusmaa kogupindala peaaegu muutumatuks, 981 700 hektari juurde.

Eestis kasvatatakse 2026. aastal teraviljakultuure 333 600 hektaril, mida on 4 protsenti vähem kui aasta varem. Kasutatava põllumajandusmaa kogupindala on samal ajal 981 700 hektarit ehk ligikaudu sama suur kui mullu.

Statistikaameti juhtiva analüütiku Ege Kirsi sõnul on kasutatava põllumajandusmaa pind püsinud viimased umbes 15 aastat miljoni hektari lähedal. Teravilja külvipinna vähenemine tuli peamiselt taliviljade arvelt.

Taliteraviljade pind kahanes aastaga 8 protsenti ja ulatub nüüd 196 700 hektarini. Suviteraviljade kasvupind suurenes seevastu 3 protsenti, 136 900 hektarini.

Kõige rohkem kasvatatakse Eestis endiselt nisu, mille alla jääb 53 protsenti teraviljapinnast ehk umbes 177 000 hektarit. Talinisu kasvatatakse 148 700 hektaril, 6 protsenti vähem kui aasta tagasi, samal ajal suurenes suvinisu pind 4 protsendi võrra.

Odra kasvupind on 81 900 hektarit ja kaera kasvupind on 47 200 hektarit. Rukis hõlmab 10 100 hektarit, tritikale 7900 hektarit ning tatar 9400 hektarit.

Kaunviljade pind vähenes 4 protsenti, 63 100 hektarini. Neist peamine on põldhernes, mida kasvatatakse 38 100 hektaril. Rapsi ja õlikanepi kasvupind suurenes aga 7 protsenti, 66 400 hektarini, millest taliraps moodustab 54 000 hektarit. Kartulit kasvatatakse jätkuvalt umbes 3200 hektaril.

Andmed on esialgsed ning põhinevad PRIA-s 2026. aasta juuni lõpu seisuga registreeritud põllukultuuride pindadel.