Eestis ulatub omastehooldajate toetus 150 euroni, kuid süsteem sõltub elukohast

Eestis ulatub omastehooldajate toetus 150 euroni, kuid süsteem sõltub elukohast

Mullu detsembri seisuga sai riigilt hooldajatoetust 8111 inimest keskmiselt 61-eurose kuumaksega. Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul puudub riigil plaan süsteemi tsentraliseerida, kuna omavalitsustel on õigus toetusi paindlikult korraldada.

Eesti

Eestis maksti eelmise aasta detsembri seisuga hooldajatoetust 8111 inimesele, kusjuures keskmine toetussumma oli 61,47 eurot kuus. Võrdluseks tuleb nentida, et hooldekodus üldhooldusel oleva inimese eest tasub avalik sektor keskmiselt 23,51 eurot ööpäevas, mis katab ligi 47 protsenti kogukulust.

Sotsiaalabi korraldamine on Eestis kohalike omavalitsuste ülesanne ning seadus annab neile otsustusvabaduse, mistõttu toetussummad piirkonniti erinevad. Täisealise inimese hooldamise eest makstakse eri paigus 25 kuni 150 eurot kuus, puudega lapse puhul varieerub toetus 30 kuni 210 euroni. Need summad sõltuvad kohalikest määrustest, hooldusvajaduse hindamisest ning hooldaja enda majanduslikust staatusest.

Sotsiaalminister Karmen Joller märkis riigikogus, et ministeeriumil ei ole praegu plaani hooldajatoetuste süsteemi riigistada. Tema hinnangul peaks abi lähtuma inimese tegelikust vajadusest, mitte formaalsest elukohast.

«Seega ei peaks abi sisuliselt sõltuma üksnes inimese elukohast või formaalsest staatusest, vaid hinnatud vajadusest,» ütles Joller.

Reformi mõju hindamine

Hooldereformiga suunas riik kohalikele omavalitsustele ligi 70 miljonit eurot, mida saab kasutada lisaks hooldekodukohtadele ka kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks. Siiski pole riik kehtestanud ühtset mudelit, mis tagaks igale perele kindla rahalise hüvitise hooldekodukulude katteks.

Sotsiaalministeerium plaanib aasta lõpuks avalikustada hooldereformi mõjuanalüüsi ja elanikkonna hoolduskoormuse kordusuuringu. Nende tulemuste põhjal hinnatakse, kas muudatused teenuste korralduses või rahastuses on vältimatud. Eesmärk on, et omastehooldus ei muutuks pereliikmele üle jõu käivaks kohustuseks, mis sunnib teda tööturult lahkuma.

Ava rakenduses →